ARVAMUS: Elamuarendus rühib ülespoole
Veidi üllatavalt on olukord elamuarendusturul selgelt paranenud – korterite müügitehingute arv on võrreldes mullusega märkimisväärselt tõusnud, müügisolevate objektide hulk vähenenud pea poole võrra ja mitmed buumi ajal alustatud suurprojektid tänavuse aasta jooksul välja müüdud.
Viimastel aastatel kiiresti kasvanud ehitusturg aeglustus 2007. aastal ja pöördus möödunud aasta alguses ehitusmahtude vähenemise tagajärjel langusesse. Kuna praegu on ehitusturu pea ainuke tellija riik, mis ka ise on sunnitud pingelise eelarve tõttu suuremaid investeeringuid külmutama, siis suures plaanis tõenäoliselt ehitusturu langus veel jätkub.
Seevastu elamuarendusturg on sedavõrd elavnenud, et hinnalangus on pidurdanud ja tehinguaktiivsus eelmise aastaga võrreldes oluliselt tõusnud. Kokku on Tallinna korterituru laos ligi 1500 uut elamispinda, millest aktiivses müügis 1000–1200. Valmis ehitatud müümata korterite hulk on jõudsalt vähenenud – viimastel kuudel on olnud esmaringi korterite müügiarv Tallinnas 40–80 ühikut kuus. Kogu müügis olevate korterite hulk Tallinnas on langenud buumiaegselt 9000 korterilt viiele tuhandele.
Nõudlus on peamiselt soodsa hinna, hea asukoha ja usaldusväärse arendaja ehitatud kinnisvara järele. Selliseid pakkumisi on tegelikult koguhulgas võrdlemisi vähe ja need leiavad kiiresti ostja. Näiteks kesklinna piirkonda Real Kinnisvara ehitatud Villa Eha kõik korterid müüdi tänavu paari kuuga. Samuti on hästi läinud Arco Vara Kodukolde rajooni korterite müük. NCC Ehituse Tammeõue 12 majast on kümme valminud ning välja müüdud, samuti müüdi Vana-Kuuli arenduse korterid tänavu viimseni ära. NCC Rabaküla arendusest on kolme kuuga müüdud 30 korterit. Kuna müük on läinud väga hästi, siis planeerib NCC alustada ka Vana-Kuuli rajooni viimase 56 korteriga maja ehitamist. Ka Merko Ehitus on teatanud Tallinna kesklinna ja Kristiinesse kahe uue kortermaja rajamisest.
Veidi on buumiajaga võrreldes muutunud ka keskmise ostja profiil. Praegu on ostjaks lisaks noortele senisest enam vanemaid abielupaare, kes vahetavad oma eluaseme kvaliteetsema vastu. Kui paar aastat tagasi kasutati eluaseme soetamiseks laenuraha, siis tänavune statistika näitab, et pooled ostjatest kasutavad omafinantseeringut. Kinnisvara soetatakse pigem koduks, mitte spekuleerimise eesmärgil ja korterite rotatsioon turul väheneb.
Mõnede nõutud kvaliteetkorterite hinnad on isegi tõusnud, kuid olulisest kasvust on vara rääkida. Äärelinnas või sekundaarsetes asukohtades ja halva infrastruktuuriga projektide edasine hinnalangus on vältimatu. Kuid ka siis ei jätku ilmselt kõigele ostjaid, sest kliendid on kainenenud ja teevad ratsionaalseid otsuseid, mille puhul on esmane määraja sobiv asukoht.
Säästuarendused odavnevad
Nii ehitajad kui ka kinnisvaraspetsialistid on ühisel arvamusel, et ehitushinnad enam palju kukkuda ei saa. Kuna ehitussektori töötasude langus pole kõigele vaatamata siiski peatunud ja seda on kompenseeritud kõrge töötuse arvelt, siis võib ainult siin veel veidi ruumi olla.
Kuigi praegu on ehitada võrdlemisi odav, siis suuremas mahus kerkib uut kinnisvara müüki tuleb alles siis, kui turg on selges tõusutrendis. Teatud kinnisvara hinnad langevad praegu veelgi, kuid need on peamiselt põllupealsed odavprojektid. Hinnalangust soosib ka majandusseis, mis sunnib eluasemeid ja kinnisvara võlgnevuste või ellujäämise pärast müüma. Kuid peamiselt puudutab see jällegi säästuarendusi, mille järele on niikuinii väike nõudlus.
