Arvamus: Eraisiku pankrot on kulukas lõbu võlgadest pääsemiseks
Enne kui kohus üldse otsustab, kas algatada võlgadest vabastamise menetlus, peab olema läbitud pankrotimenetlus, mis peab lõppema halduri lõpparuandega. Selleks aga, et pankrotihaldur lõpparuandeni jõuaks, peab võlgnikul olema piisavalt vara, et sellest jätkuks nii pankrotimenetluse kulude katmiseks kui ka võlausaldajatele mingi osa väljamaksmiseks.
Seega, kui varatu ja töötu inimene pöördub pankrotiavaldusega kohtusse, algatab kohus küll pankrotimenetluse, kuid pankrotti välja ei kuulutata ja võlgnik saab endale juurde veel ühe võlausaldaja – ajutise pankrotihalduri, sest keegi peab kinni maksma ka ajutise halduri tehtud kulutused ja tema töötasu. Sageli on küll lähedastel või headel sõpradel võimalik appi tulla, makstes halduri tehtavate kulutuste ja tasu katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa, et kohus saaks võlgniku pankroti välja kuulutada. Summa suurus sõltub konkreetsest pankrotimenetlusest ehk halduri töö mahust, kuid tänapäeval ei jää see kindlasti alla 20 000 krooni.
Nüüd, kui see summa on kohtu deposiiti tasunud, saab kohus pankroti välja kuulutada. Võlgniku jaoks on sellisel juhul positiivne see, et kõikide tema võlgadega hakkab tegelema üks inimene. Varasemal ajal võisid olla võlad eri kohtutäiturite juures ja täiturid arvelduskontod blokeerinud. Pärast pankroti väljakuulutamist kõik täitemenetlused lõpevad ja võlgadega hakkab tegelema pankrotihaldur. Samuti peatub kõikide viiviste ja intresside arvestus pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
Üle jõu käivad võlad hakkavad kindlasti järjest enam puudutama neid inimesi, kes on endale kinnisvarabuumi kõrg-ajal soetanud pangalaenuga eluaseme ja nüüd, majanduslanguse ajal, on nende palka vähendatud või veel hullem – nad on töö kaotanud. Sageli on lisaks eluasemelaenule võetud ka teisi kohustusi, mida ilmselt ei suudeta täita (liisinguvõlad, tarbimislaenud, kiirlaenud jms).
Elamiseks jääb miinimumpalk
Juhul kui nüüd pangaga peetud läbirääkimised päädivad otsusega eluase võla katteks müüki panna, on mõistlik võlgnikul teha kohtule pankrotiavaldus enne, kui kohtutäitur jõuab maja-korteri maha müüa. Sest sellisel juhul on inimesel veel vara, mille arvelt saab katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid (mis siis, et ilmselt ainult panga nõude), ja sellisel juhul saab pankrotimenetlus lõppeda pankrotihalduri lõpparuandega ning kohus saab otsustada võlgadest vabastamise menetluse algatamise.
Võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel on lisaks halduri lõpparuande kinnitamisele ka teine tingimus – võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või vähemalt otsima seda. Ehk siis otsesõnu: võlgnikule väljamakstav töötasu peab olema suurem kui miinimumpalk. Seaduse kohaselt peab inimesele kätte jääma vähemalt miinimumpalk ja iga alaealise lapse kohta veel kolmandik miinimumpalgast. Kui kohus hakkab hiljem pankrotimenetlust lõpetades otsustama võlgadest vabastamise menetluse algatamist, peab olema ka juhul, kui tööd ei ole olnud, tõendatud see, et ta on seda mõistlikult tulutoovat tegevust otsinud. Selleks ei piisa ütlusest, et igal õhtul lugesin ajalehtedest töökuulutusi ja sellega piirduski mõistlikult tulutoova tegevuse otsimine. Vaja on end töötuna arvele võtta!
