Lihtsustatult öeldes - kui aktsiad emiteerinud ettevõtted lähtuvad kapitali kaasamisel eelkõige selle kättesaadavusest ning kuluefektiivsusest, tehingute vahendajad emitendi ning investori kokkuviimise eest võetavast kasust, siis investorid arvestades, et nende kanda jäävad kõik investeerimisega seonduvad riskid, saavad lähtuda vaid mõistlikkusest investeeringult saadava potentsiaalse kasu ning sellega kaasnevate riskide hindamisel.

Pole kahtlustki, et pajudel juhtudel on kriis meie suhtumist riskidesse muutnud. Kogenud realiseerumas riske, mille olemasolu või esinemist kriisieelses maailmas ei peetud isegi võimalikuks, on loogiline, et investorid on asunud taktikaliselt pigem kaitsvale kui riske otsivale positsioonile.

Viimane ei pea sugugi tähendama ülimat konservatiivsust väljavalitavates varaklassides või instrumentides. Küll aga paigutub investeeringute valikukriteeriumide hulgas oluliselt ettepoole konkreetse investeeringu likviidsuse olemasolu. Selle puudumist näeb investor ebakindlatele oludele reageerimise võimekuse pidurina.

Loe pikemalt SIIT.