Eesti pensioniseaduse eelnõu viib eestlased sellisesse skeemi, mis on üsna sarnane Kanada pensionisüsteemiga. Ilmselt on selle koostajad analüüsinud mitme riigi pensioniseadusi, nõukogude praktikast kogunenud tähelepanekuid ning praeguse olukorra iseärasusi ja defekte.
Selle autorid on usaldusväärsed. Kui ma nüüd esitan lisaks mõne Kanada põhimõtte ja kui ka eestlased leiavad, et neid on vaja rakendada, siis jõuab seda teha seaduse pika juurutamisaja jooksul.
Kui lugesin Pille Liimali analüüsi pensioniseaduse eelnõust, siis selles rõhutati, et pension hakkab sõltuma teenitud palgast. Vana nõukogude skeem rakendas ebameeldivat põhimõtet: rikkam sööb rohkem, ja kes on harjunud jooma, peab saama seda ka pensionäripõlves. Tegeliku eluga polnud enam ammugi kooskõlas väide, et need, kes on saanud suuremat palka, on andnud suurema panuse ühiskonna ja järgmiste põlvkondade heaks. See väide oli vigane ja jääb alati vigaseks meie mitte sugugi ideaalses inimkonnas. Seda arvestades peaks pensioni sõltuvus palgast olema nii kaval, et vanad vead ei korduks ja ikkagi saaks parandatud praeguse aja häda, see ümbrikupalk.
Kanada pensionisüsteem koosneb kolmest tasapinnast. Kahele tasapinnale, vanaduspensionile ja tööpensionile hakkavad Eestis vastama vanaduspensioni baasosa ja palgaosa. Kuid Kanada tööpension on oma olemuselt staazhipension. Palga suurusega seob pensionäri kolmas tasapind - Pensionäri Registreeritud Säästuplaan (RRSP - Registrered Retirement Saving Plan). See on vabatahtlik, palgasaaja maksab ise oma palgast umbes pool päevapalka kuus ja tööandja lisab sellele sama palju. See läheb panka inimese oma eriarvele ja kui ta seda enne pensionäripõlve välja ei võta, ei arvestata sellelt tulumaksu. Et seda ei saaks kasutada suuremaks tulumaksust kõrvalehoidmiseks, määrab maksuamet igaühele lubatava aastase sissemaksu suuruse eelmise aasta maksuaruande järgi.
Võib öelda, et sellise kolmeastmelise süsteemiga jäävad rahule nii vaesed kui ka rikkad ja rahulolu liidab nad kokku Kanada rahvaks - mida rohkem rahulolevaid, seda tugevam on rahvas.
Kanada on üsna kõrgel sellel redelil, millega tõustakse heaoluühiskonna, mõnes keeles kommunismiks nimetatu poole. Vanade inimeste heaolu kindlustamise seadus näeb ette garanteeritud sissetuleku lisa, mis tõstab, kui teised pensioniliigid seda ei tee, pensionäri sissetuleku praktiliselt kõigil võrdsele tasemele ja mis üle selle, peab tulema registreeritud säästuplaanist. Kui keegi seda olukorda sõimaks võrdsustamiseks ja sotsialismiks, siis see ei mõista tarbimisühiskonna olemust - need neetud vabrikandid ja ärimehed ei saa ilma ostujõulise rahvata eksisteerida.
VELJO KALEP, Toronto
