Valgekraede kuriteod on viimastel aastatel saanud juba tavapäraseks äriuudiste teemaks.Toimunud pettuste statistilised andmed on jahmatavad: ajakirjanduses avaldatu järgi lisandus hiljuti nimekirja, kus olid juba Nick Leeson 1,3 miljardi dollariga ja Avo Viiol 8 miljoni krooniga, veel ka Jérôme Kerviel 4,9 miljardi euroga.   

Pettus läheb ettevõtetele palju maksma ja selle tegelik mõju ulatub otsesest rahalisest kahjust palju kaugemale, kahjustades organisatsiooni mainet, töötajate moraali ning investorite, kreeditoride, klientide jpt usaldust.

PricewaterhouseCoopersi (PwC) tehtud uuring*, mis käsitles majanduskuritegusid ning nende mõju organisatsioonile ja ühiskonnale, kinnitab, et pettus on üks äritegevuse muret tekitavamaid probleeme. See ohustab ettevõtteid sõltumata nende suurusest, asukohast või tööstusharust. Hoolimata seadusandjate tähelepanust ja ettevõtete investeeringutest kontrollisüsteemidesse, pole ei pettuste arv ega pettusega tekitatud kahju suurus vähenenud: rohkem kui 43% küsitletud ettevõtetest tunnistasid, et on puutunud finantspettustega kokku korra või rohkem ja keskmine ettevõtte kahju pettustest on kahe aastaga kasvanud 40%, ulatudes 2005. aasta 1,7 miljonist dollarist 2007. aasta 2,4 miljoni dollarini. Ootuspäraselt oli kahju suurus otseselt seotud kelmi positsiooniga: kui pettuses osales tippjuht, kahjustas see 29% juhtudel mainet märkimisväärselt.

Tahame me või ei, tuleb tunnistada, et pettus on nagu iga teinegi tegevus, mis aastatega areneb ja mille avastamine muutub järjest keerulisemaks. Ettevõtted fokuseerivad oma tähelepanu protseduuridele, mis tagavad küll korrektsete finantsaruannete koostamise, samal ajal jääb aga sageli käsitlemata risk, mis tuleneb vara seadusvastasest omandamisest, rahapesust, intellektuaalse omandi rikkumisest või korruptsioonist ja altkäemaksust. Seega, sisekontrollist üksi ei piisa.

Strateegiline mõtlemine

Lõpetuseks võib öelda, et pettus on üks paljudest organisatsiooni ohustavatest riskidest, millest hoidumiseks on vaja terviklikku lähenemist: kontrollisüsteemi, organisatsioonikultuuri, ärieetikat. Pettusest tulenevat riski on võimalik vältida ja kahju minimeerida, kui pettuse ennetamist käsitletakse juba ettevõtte strateegiat koostades ja seda toetab organisatsioonikultuur, millest omakorda lähtuvad kõigi tasandite igapäevased otsused.

Uuring

Ettevõtete meetodid

pettuste avastamiseks

ja ärahoidmiseks

•• ettevõttesisesed meetmed, nt siseaudit (19%), pettuseriski juhtimine (4%), firma turvareeglistik (4%), töötajate rotatsioon (3%)

•• organisatsioonikultuurist lähtuvad ettevõttesisesed ja -välised (anonüümsed) vihjed (vastavalt 29% ja 14%)

•• üldine ettevõtluskeskkond, suur roll juhusel (6%) ning seadustikul (3%)


* “Global Economic Crime Survey 2007” kajastab seni

suurimat valgekraede pettuste teemalist uuringut, hõlmates andmeid üle 5400 ettevõtte

kohta 40 riigist.

Iga kuu kolmandas Ärilehes kirjutavad juhtiva ärikonsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers konsultandid.