Arvete tasumisega hädas 100 000 inimest
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger märkis, et osaliselt tingisid võlanimekirjade pikenemise registrisse lisandunud uued liikmed, kes oma probleemsetest klientidest teatavad. “Näiteks liitusid registriga kataloogikaubamajad,” ütles Jäger.
Maksehäireregistrisse satuvad võlgnikud siis, kui lepinguga määratud maksetähtajast on möödunud rohkem kui 45 päeva.
Maksehäireks loetakse võlgnevust alates 500 kroonist koos intresside ja viivistega. Registri liikmed on pangad, mobiilioperaatorid, inkassofirmad, kinnisvarahooldajad ja mitmed teised teenuste pakkujad.
Võlgnikke hoitakse nimekirjades kuni seitse aastat olenemata võlgade kustutamisest. Sinna kuulumine ei ole küll veel otseselt põhjuseks, et pank näiteks krediidi andmisest või mobiilivõrk liitumisest keelduks, kuid nende antavad krediidi- või kõnelimiidid on tunduvalt väiksemad.
“Pangal on krediiti andes õigus teada oma kliendi eelnevat maksekäitumist,” põhjendas Jäger, miks nimekirjadest ei kustutata inimeste andmeid, kes oma võlad on tasunud. “Tänu registrile saavad näiteks korralikud ja ausad inimesed odavamalt laenu kui need, kes on oma võimeid ülehinnanud.”
Makseprobleemidega inimeste arvu kasvu kinnitab ka Tallinna linnakohus. Kohtunik Mai Graubergi hinnangul kasvas mullu tsiviilasjade hulk ligikaudu viiendiku võrra.
2002. aastal ületas tsiviilasjade hulk Tallinna linnakohtus 15.000 piiri. Suur osa nendest on kas mõne panga, liisingufirma või mõne muu teenustepakkuja hagi eraisikust võlgniku vastu.
“Palju tuleb teha tagaselja otsuseid, sest teenusepakkujal ega ka kohtul pole õnnestunud võlgnikku leida või ta ei vaevu kohtusse tulema,” ütles Grauberg. “Inimesed arvestagu, et peale võla ja viiviste tuleb neil kanda ka kohtukulud.”
Eesti pangad olid jaanuari lõpuks väljastanud üle 183 000 krediitkaardi, neist Ego järelmaksukaarte oli 77 347, Magneti järelmaksukaarte 41 789. Laenulimiitidest on keskmiselt kasutatud 60-65 protsenti.
