EASi turismiarenduskeskuse uuringute koordinaator Piret Kallas selgitas, et reisiteenuste eksport ehk välisresidentide kulutused Eestis olid eelmisel aastal 1,56 miljardit eurot. Koos maksetega rahvusvahelise transpordi eest oli see summa Eesti Panga andmetel 2,07 miljardit eurot, kuid siseturismiga võrdlemiseks seda arvestada ei saa.

EASi turismiarenduskeskuse esialgsel hinnangul väheneb välisturistide ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes selle aasta kokkuvõttes poole võrra, kuid täpsemat prognoosi on Kallase sõnul keeruline teha, kuna pole piisavalt infot piiride avanemise ajakava kohta. Lisaks on tema sõnul oluline mõju ka teiste riikide valitsuste soovitustel oma kodanikele huvireiside vältimiseks. Sarnaselt nagu meil ei soovitata praegu lennata mitmetesse Euroopa Liidu riikidesse.

Turismitulud vähenevad Kallase sõnul tõenäoliselt rohkem, esialgsel hinnangul võib nende langus olla 70%. Sellisel eeldusel jääb 2019. aastaga võrreldes meil sellel aastal Kallase sõnul saamata 1,09 miljardit eurot välisresidentide kulutusi.

Lisaks tavapärasele 820 eurot

„Et seda vahet katta, peaks iga Eesti elanik (imikust raugani) kulutama siseturismile täiendavalt, lisaks tavapärastele siseturismi kulutustele, 820 eurot inimese kohta,“ lausus Kallas.

Kuna tegelikkuses kaugeltki kõik Eesti elanikud ei soovi ega saagi reisida, peaks iga reisiv inimene kulutama märkimisväärselt rohkem, mis on paraku väga ebatõenäoline, tõdes ta.

Kuna ühepäevareiside kohta siseturismis Eestis andmeid ei koguta, saab võrdluseks võtta mitmepäevaste reiside statistika.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2019. aastal 3,49 miljonit mitmepäevast sisereisi, millest 1,6 miljonit olid puhkusereisid. Ülejäänud reisid olid tööreisid, sugulaste või tuttavate külastused jm. Mitmepäevasel sisereisil kulutati Kallase sõnul keskmiselt 133 eurot, sh puhkusereisil 166 eurot. „Seega võiks väga laias laastus hinnata, et välisturistide puudumisel peaks iga siseturist tegema täiendavalt kümmekond mitmepäevast sisereisi,“ lausus Kallas.

Kallas toonitas, et isegi kui Eesti elanikud reisiks Eestis senisest rohkem, ei oleks nende reisikulutuste struktuur sama nagu välisturistidel. Näiteks ei ööbi siseturistid kaugeltki võrreldaval määral Tallinna suurhotellides. „Seega kataks siseturismi tulud teenusepakkujate kahjusid väga erineval määral,“ lausus Kallas.