Viivitamine Eesti arvutiseerimisega oleks kuritegu, rõhutasid mitmed esinejad nädalavahetusel meediakonverentsil "Eesti tee infoühiskonda".

"Hea, et eestlased ei pidanud arutama selle üle, kas võtta ratas kasutusele või mitte," tõi näite Tartu ülikooli professor Marju Lauristin. "Sel juhul poleks meil võib-olla praegu olemas kärugi, rääkimata autost."

Lauristini hinnangul pole Eestil veel hilja infoühiskonna ideega liitumiseks, sest programm "Euroopa tee infoühiskonda" pärineb alles aastast 1994. "Põllumeestel on kõige tähtsam, et oleks külviseeme," lausus ta. "Seda ei tohi ära süüa, vaid tuleb hoida kevadeks. Nii on ka arvutiseerimisega."

Arvutiseerimise idee ehk tiigrihüppe projekti algataja Eesti suursaadik USA-s Toomas Hendrik Ilves toonitas, et infoühiskond pole mitte eesmärk, vaid vahend, mille kaudu paremale järjele jõuda. Ta lisas samas, et arvutiseerimisega kaasneb ilmselt nii kihistumine ühikonnas kui ka riikide seas.

Toomas Hendrik Ilves ütles, et kuristik arvutiseerivate ja selle mõtteviisiga mitte kaasa minevate maade vahel aina süveneb, kusjuures riigi suurus pole enam vooruseks. "Väikesel Eestil on suured võimalused maanduda kuristiku meeldivamal poolel," leidis ta. "Trotsi tõttu Eestit mitte arvutiseerida oleks kuritegu tulevaste põlvkondade suhtes."

Arvutiseerimisega kaasneva ühiskonna kihistumise vältimiseks peaks riik Ilvese kinnitusel tagama kõikides koolides arvutikasutamise õppe, et kõigil koolilõpetajatel oleks tööturul võrdsed võimalused. "Vastasel juhul tunneks tallinlane kodus end igal pool, maainimene ei leiaks aga tööd mujal kui kiirtoitlustusrestoranis," selgitas diplomaat.

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Anne Villemsi andmetel on 70 protsendil Eesti koolidest juba praegu arvuti. Tema hinnangul on selles osas kõige halvemas olukorras Tallinna koolid. "Keskkoolis peab arvuti olema ja samuti põhikoolis," nentis ta. Enne algklasside õpilaste massilist viimist arvuti juurde tuleb aga Villemsi sõnul teha uurimusi.

Arvutiteaduse instituudi juhataja väitel ei maksa karta, et arvutiseerimisega kaob õpetaja koolist ära. "Praegu õpetavad koolid lastele fakte," nentis ta. "Arvuti kasutamine võimaldab aga õpilastele keskkonda, kus nad saavad ise avastusi teha ja nii loovalt mõtlema hakata. õpetaja ülesanne ongi selle keskkonna loomine."

Eesti suundumisel infoühiskonda kaasnevad mitmed teisedki ohud, mille vältimisele tuleb Marju Lauristini sõnul juba praegu mõtlema hakata. Ta tõi näiteks, et massilise arvutite kasutamisega võib suureneda riigi kontroll inimese üle. "Kui arvuti registreerib inimese elu, saab hakata registreeritud andmeid kasutama inimese vastu," nentis Lauristin. Ta lisas, et selle vältimiseks tuleb täiustada seadusandlust.

Tartu ülikooli professori väitel on oluline teadvustada arvuti kasutuselevõtuga tekkida võivat ületöötamise ohtu. Juba praegu vältavad arvutit kasutavate inimeste tööpäevad tihti 14-15 tundi. Samas võimaldaks arvutiseeritud ühiskond teha tööd ka kodus lapsi kasvatavatel emadel, puuetega inimestel ning maaelanikel, kelle tööandja asub linnas.

Hoidmaks ära identiteedi kadumist, tuleb Lauristini sõnul kogu rahvuslik varamu muuta arvutivõrgus läbi eestikeelse tarkvara kättesaadavaks. "Eestikeelne tarkvara tuleb ise koostada, sest osta pole seda kusagilt," tõdes ta.

Tiigrihüppe vastastel on hirm, et võrguühendusega kaasneb infomüra plahvatuslik kasv. "Kui oleks korraga võimalik kuulda kõigi inimeste juttu, siis selguks, et umbes 95 protsenti sellest on samuti pahn," tõrjus Lauristin vastuväiteid. "Sõkaldest tuleb terad välja nokkida."

Meediakonverentsi teisel diskussioonil "Kommunikatsioonid Eestis" pöörati tähelepanu sellele, et lähimal aastakümnel saab riikide majandusharude arengus määravaks infotöötlemine. Kolmandal arutelul "Ainult üks küsimus - mida teha?" otsiti lahendust küsimusele, kes hakkab korraldama liikumist interaktiivsesse infoühiskonda.

Konverentsi raames toimus konkurss "Eesti äriidee". Parimatena toodi esile tööd "Tallinna vanalinna interaktiivne mudel", "Spordikaardid", "õnnemängud Internetis", "Eesti hüljatud mõisad müügiks," "Autode diagnostika" ning "Muusikateoste elektroonilised andmebaasid".

VICTORIA PARMAS, AIN PARMAS