Asekantsler IT-meeste põuast: probleem ei lahene, kui vaidleme põhikooli matemaatikaeksami vajalikkuse üle

Majandusministeeriumi asekantsleri Siim Sikkuti sõnul on IT-arendajate põuast räägitud juba 15 aastat, aga terviklikku süsteemi, mis probleemi lahendaks, loodud pole. Kes seda siis tegema peaks?

Ärileht kirjutas eile, kuidas Eestis tegutsevad idufirmad laienevad ja värbavad tohutult uusi töötajaid. Samal ajal on Eestis IKT sektoris puudu 8000 inimese.

Eestit juba palju aastaid kummitanud ja nüüd jälle teravalt tõusvast probleemist rääkis Vikerraadios majandusministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.

Tema sõnul ongi probleem teada ammu, lausa üle 15 aasta. Selle probleemi ees seisavad aga paljud maailma riigid, sest digitaalselt arenevad kõik edasi. "Õiglane hinnang on, et [Eestis] süsteemset ja terviklikku korraldust ei ole – et paneks jõud ja rahad kokku, et teha asi korda. Niimoodi asja tehtud pole. Küll on tegeletud IT-haridusega algharidusest kuni täiskasvanute ümberõppeni välja, aga jah, terviklikku programmi pole olnud," nentis Sikkut.

"Tervik saab alguse väga lihtsatest asjadest ja näiteks me ei saa rääkida IT-haridusest ja tulevikust, kui meil on vaidlus selle üle, kas matemaatikaeksam peaks ikka põhikoolis olema kohustuslik... Mingid alused peavad paigas olema, et üldse seda püramiidi rajada," ütles Sikkut. Ta märkis, et jäme ots otsustamistel ja initsiatiivi näitamisel peab tulema ikka haridusvallast ja haridusministeeriumist.

Ta lisas, et ühelt poolt on see poliitiline otsus, et seada üks sektor eelisarendatavaks – siis tuleb see alati kellegi teise arvelt. Samal ajal arvutused näitavad, et riigil on vähe paremaid investeeringukohti kui IT-spetsialisti koolitamine. Koolitamise kulu toob IT-töötaja maksurahana kahe aasta jooksul tagasi.

"Ma ütleks, et 8000 puuduolevat inimest on isegi tagasihoidlik hinnang, see on kohese vajaduse arv. Aga kui tuleviku peale mõelda, on see arv suuremgi."