Asekantsleri vastus Vaksi kriitikale: ma ei näe, et me peaks erasektori palkadest ette trügima
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkut on Toomas Vaksi poolt välja tooduga suures osas nõus. Tema sõnul on need teemad valdkonnas olulised ja nende üle käib ka arutelu.
Vaks tõi muuseas välja järgmised probleemid:
1. Riigil on vähe tellija tarkust ehk tihti saavutatakse halbu tulemusi iseenda kehvade teadmiste tõttu. Riik põletab raha, tehes asju MacGyveri teibi abil.
2. Targemaks tellijaks saada aitaks muuhulgas, kui kas või keskastme juhtidelt nõuda teiste keelte kõrval ka mõne programmeerimiskeele algtasemel valdamist;
3. kübervaldkonna kaader vananeb. Noored ei leia teed küberisse. Üheks põhjuseks riigi IT-valdkonna kordades madalamad palgad võrreldes erasektoriga.
Ärileht avaldab Siim Sikkuti vastuse muutmata kujul:
„Toomas hea kolleegina on toonud välja teemad, mis on meie valdkonnas olulised ja parajasti arutelu all.
Tellija tarkusest - sellest suure osa saab tagada töisemal tasandil, kuigi ka sellega on edasiminekut vaja. MKMis on meil plaanis järgmisel aastal üle vaadata avaliku sektori IKT hangete murekohad koostöös riigi ja erafirmade kolleegidega. Ühe tulemusena võiks jõuda välja mudeli ja juhisteni, kuidas IKT hankeid paremini korraldada - sh kulutõhususe, aga ka innovatsiooni ja kestlikkuse tagamise vaatevinklist. Selles väljakutses ei ole Eesti üksi, samas suunas on maailmas ka mitmed teised riigid mõtlemas ja saame häid praktikaid vahetada ning juba end tõestanud lahendusi neid üksteiselt üle võtta. Ka meie oma IT-asutustes on häid kogemusi, mida skaleerida. Lisaks võib kompetentsipõhine IT-tegevuste osaline konsolideerimine olla vajalik tee, aga seda ei tasu teha mitte „ühe puuga", et paneme asutused kokku ja korras, vaid just tegevuse ja kompetentsipõhiselt vaatama.
Juhtide tarkusest - Toomase mõttele kirjutaksin isiklikult kahe käega ja veel digitaalselt ka alla. Programmeerimise ja samuti andmeanalüüsi praktiline kogemus avardavad oluliselt arusaama IKT-toimimisest ning aitavad olla paremaks sisutellijaks ja -partneriks IT-meeskondadele.
Esmaste sammudena tegeleme aga koostöös Riigikantselei tippjuhtide arendamise meeskonnaga selle kallal, et uues juhtide kompetentsimudelis oleksid sees digilahenduste väljatöötamise algoskused alates teenuste kasutajakesksest disainist kuni andmeanalüüsi võimalustest arusaamiseni. Juhid peavad tundma tehnoloogiatrende ja e-riigi arengusuundi ja mõtlema pidevalt, kuidas neist oma valdkonnas kasu lõigata. Konkreetsemalt oleme tulemas välja uute koolitus- ja arendustegevustega nimetatud teemadel. Kuid tõesti, olen nõus, et programmeerimise baasõppe nõue poleks ka paha.
Riigi palgatase on IT-inimeste vallas selgelt proovikivi, et suudaksime häid inimesi mõneks ajakski ka riigi IT-tööle tuua ja hoida. Täna suudame seda eeskätt missioonitunde ja isikliku arengu väljavaadete pealt, aga see ei pruugi kaua kesta ja uusi inimesi juurde tuua, nagu ka Toomas viitas. Samas ei poolda ma ka erasektorist palkades ette trügimist, sest turul kerime seega hindasid veel hoogsamalt üles. Seepärast ongi ka MKM lisaks HTMile ja hariduseandjatele tegelemas aktiivselt meetmetega, et spetsialistide saadavust suurendada. Järgmisel aastal käivitub IKT-sektori arenguprogramm nii küberspetsialistide juurde koolitamiseks kui ka IKT-talentide Eestisse toomiseks."
