Asjatundja soovitused: kuidas eriolukorras müüa või osta kinnisvara ja teha muid notariaalseid tehinguid?

 (33)
Leping
LepingFoto: Kretel Kuusk

Eriolukord ei tohiks Eesti-suguses e-riigis tuua kaasa seda, et kinnisvara- või muude notariaalsete tehingute tegemine muutub võimatuks. Kas ja kuidas saab notariaalsete tehingutega mõistlikult ja turvaliselt jätkata, sellest kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Andres Kalm.

Covid-19 levik, sellega kaasnev riiklik eriolukord, liikumispiirangud ja isolatsiooninõuded on tänaseks oluliselt muutnud paljude inimeste ja ettevõtjate argipäeva. Kahtlemata on keskmisest keerulisemas olukorras ka kõik need, kes on planeerinud kinnisvaratehinguid, tehinguid osaühingu osadega või kes muul põhjusel peavad pöörduma notari poole (nt seoses abielu- ja pärimisasjadega).

Notaribüroode töötajate ja ka külastajate tervise kaitseks võivad notaribürood oma lahtiolekuaegu piirata ja töökorraldust muuta, samuti on tehingute osapooli keeruline ühel ajal notaribüroosse saada.

Siiski ei tohiks eriolukord tuua e-riigis nagu Eesti kaasa seda, et tehingute tegemine muutubki võimatuks. Kas ja kuidas saab notariaalsete tehingutega mõistlikult ja turvaliselt jätkata; või kas kinnisvara ost-müük, uue ettevõtte soetamine ja muud taolised plaanid tuleks sootuks maha matta?

Kaugtõestamine videosilla abil

Notarite Koda on notaritel soovitanud pakkuda klientidele videosilla abil kaugtõestamise võimalust. Võimalus pakkuda kaugtõestamise teenust on loodud eeskätt selleks, et notariaalseid tehinguid oleks võimalik teha ka välisriigis viibides.

Seotud lood:

Tegemist on notaripraktikas uudse lahedusega ning seda ei ole veel laialdaselt kasutusele võetud. Kaugtõestusega saab teha tehinguid osaühingu osadega, volikirju, esitada abiellumis- ja lahutamisavaldusi ning pärimisavaldusi, samuti on võimalik asjaõiguste (nt hüpoteegi) kustutamine ja loovutamine.

Hetkel on kaugtõestamise võimalused ilmselt siiski veel piiratud, sest kõik notarid ei ole jõudnud uudset lahendust rakendamata hakata. Seega tuleb arvestada vajadusega leida muid alternatiive. Pealegi ei ole kaugtõestamise teel võimalik teha näiteks klassikalisi kinnisvara müügitehinguid (koos või ilma hüpoteegi seadmiseta).

Kui tehingut ei saa teha kaugtõestamisega, on siiski olemas võimalus seda teha ohtlikke kontakte vähendades. Kuna viiruse leviku takistamiseks tuleb vältida suure hulga inimeste koosviibimist ühes ruumis, on turvalisuse huvides võimalik notariaalseid lepinguid sõlmida eri aegadel ja vajadusel ka eri kohtades vormistavate dokumentidega (n-ö pakkumus ja nõustumus).

Ka notariaalsete tehingute puhul saavad pooled eelnevalt sidevahendite teel (nt Skype, e-kirjad) sobivad tingimused kokku leppida ning notarile edastada. Vajadusel saab sellesse protsessi kaasata juriidilise nõustaja, kes jälgib, et leping vastaks kliendi huvidele. Kõigi tingimuste eelnev täpne kokkuleppimine võimaldab muuhulgas vähendada notari juures viibimise aega.

Omapoolset nõusolekut väljendava dokumendi allkirjastamiseks saavad pooled notarit külastada erineval ajal. Kui notaril on olemas kõigi osapoolte nõusolekud, loetakse leping sõlmituks ja vajadusel on võimalik dokumendid esitada registrile vajalike kannete tegemiseks (omaniku muutmine, hüpoteegi sissekandmine jms).

Eakamatel inimestel on võimalik väljastada ka volikirju ja seeläbi vältida vajadust tehingute tegemiseks ise notari juurde minna. Volikirja tõestamiseks võib notarilt küsida teenuse osutamist volitaja kodus.

Valida saab ka teistliiki tehinguid

Juhul, kui on vajadus teha tehinguid osaühingu osadega, on notari poole pöördumise vältimiseks osanikel võimalik otsustada osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite registris (EVR). See eeldab, et kõigil osanikel on olemas väärtpaberikontod, vajadusel saab need pangas avada. Kui osaühingu osad on registreeritud EVR-is, on tehinguid osadega võimalik teha notariaalse vorminõudeta (nt digitaalallkirjaga).

Ostu- ja müügitehingute tegemise asemel on võimalik teha ka kapitalitehinguid (nt osakapitali suurendamise ja vähendamise tehinguid), mida on võimalik samuti korraldada ainult digitaalsete vahendite teel ja ilma vajaduseta inimestega kokku puutuda.

Kokkuvõtvalt annab tänane seadusandlus kriisiolukorras tehingute tegemiseks erinevaid võimalusi ning hädavajadust tehingute ärajätmiseks ei ole. Mõningate ümberkorraldustega, piisava ettevalmistusega ja vajadusel erialateadmistega isikuid kaasates on ka notariaalset vorminõuet vajavate tehingute tegemine võimalik nii, et kontakt teiste inimestega on minimaalne.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!