„Tarbijatel on läbi võrgu võimalus teha end kuuldavaks,“ sõnas Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane, tarbijakaitseameti saadetud teates.

Varblane viitas eelkõige jõule, mis peitub sotsiaalmeedias kogemuste ja arvamuste vahetamises.

„Reklaame usaldab vaid 14% inimestest, kuid teiste tarbijate arvamusi ligi 70%.“

IT-spetsialist Henrik Roonemaa nägi virtuaalses tarbimiskeskkonnas ning seal levitatavate digitaalsete kaupade puhul ka murekohti.

„Kõik on seni hästi, kui asjad toimivad, aga kui tekivad probleemid, siis seisab tarbija üksi vastamisi suure ja anonüümse Amazoni või Google`iga.“

Lisaks tõi ta välja, et Eesti tarbijad ei saa osa paljudest virtuaalse tarbimiskeskkonna hüvedest – maailmas on palju ostukeskkondi, mis on siinsetele tarbijatele suletud.

Internetikaubandust, sealhulgas piiriülest kaubandust pidasid Eesti tarbijate jaoks üheks olulisemaks küsimuseks ka konverentsi diskussioonipaneelis osalenud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

„Kui turu väiksuse pärast ei taha paljud ettevõtted füüsiliselt Eestisse tulla, siis võiksime teha tööd selle nimel, et kõik virtuaalse turu võimalused oleksid meie tarbijatele avatud, “ ütles Sooniste.