Tarbus ja Atko võistlevad maakonnaliinide riigihangete konkurssidel. Atko on vaidlustanud viis hankekonkurssi. Mõlemad huvigrupid süüdistavad teineteist ka dumpinghindades.

Bussiettevõtted on bussipargi poolest peaaegu võrdsed, kuid Atko on saanud oma 220 bussile mullu märksa suurema dotatsiooni: 21 miljonit krooni. Tarbuse dotatsioon oli peaaegu poole väiksem, üle 11 miljoni krooni, busse on tal kokku ligi 200.

Atko grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu kahtlustab konkurendi eelistamist mõnes piirkonnas. Seepärast on nad riigihankekonkursid vaidlustanud, kui on näha, et tegu on suunatud pakkumisega. Eriti ilmne oli see Sarapuu kinnitusel Tartumaal, kus maavalitsus pani osalemise tingimuseks ISO standardi olemasolu, mis tol ajal oli vaid Tarbusel. “Võitleme avatud turu nimel,” toonitas Sarapuu.

Spetsialistide hinnangul on maakonnaliinide hõivamiseks praegu sobiv hetk, sest väikesed kohalikud transpordifirmad on kulude kasvu tõttu sattunud raskustesse.

Praegu on Atko Grupi bussifirmade käes suur osa Järva- ja osa Harju- ning Jõgevamaa maakonnaliinidest, lisaks linnaliinid Kohtla-Järvel ja Valgas.

Tarbus kontrollib Tartumaa ning eelmisest sügisest Pärnumaa ja Hiiumaa bussiliiklust.

Tarbuse enamusosanik, parasjagu välismaal viibiv Marcel Vichmann palus bussitranspordi äriga seonduvate küsimustega pöörduda Tarbuse nõukogu esimehe Aivo Pärna poole. Eelmise aasta septembris põhjendas Vichmann Tarbuse enamusaktsiate omandamist sooviga luua üle-eestiline transpordivõrk. Vichmannile kuulub ka enamik ASist Edelaraudtee, mida riik samuti doteerib.

Kütuseärimehena tuntud Pärn ütles, et kuigi Tarbusel on kogemus kõikides transpordivaldkondades, on põhirõhk praegu maakonnaliinidel. “Tarbus võtab kõikide maakondade konkurssidel dokumendid välja ja teeb oma pakkumise, kuid kusagil ei lähe me mütsiga lööma,” lausus Pärn.

Tarbuse juhatuse esimees Valter Keis nimetas maakonna liinikonkursse muinasjutuvõistlusteks. “Võistlus käib selle nimel, kes mida ja odavamalt lubab,” ütles ta. Samas on riigi dotatsioon bussifirmade kuludes järjest väiksem. “Kui viis aastat tagasi moodustas dotatsioon kuludes poole, siis nüüd, pärast kütuse hinna tõusu, vaid umbes kolmandiku,” selgitab Keis.