Atonen peab Eesti Raadio rahanappust ringhäälingunõukogu veaks
Ringhäälingunõukogu kinnitas aasta algul Eesti Raadio tänavuse eelarve lisaraha lootuses kahes osas. Esimese poolaasta eelarve on 41,7 ja teisel 35,3 miljonit krooni. Samas taotles nõukogu juba veebruaris Eesti Raadiole lisaeelarvest juurde 9,5 kuni 10 miljonit krooni.
Rahanduskomisjoni esimehe sõnul oli Eesti Raadio poolt vale loota lisaeelarvele. "Kui lisaeelarvet poleks olnud, mis siis oleks saanud," ütles Atonen ETAle. "Täna ei ole lisaeelarvest valitsus kavandanud kellelegi toimetuleku raha juurde anda."
"Ringhäälingunõukogu mõttelaadis on viga," ütles Atonen. "Riigiasutused ei saa arvestada sellega, et tuleb lisaeelarve." Samas ei välistanud Atonen, et raadio rahaküsimust lisaeelarve menetledes arutatakse.
Eesti Raadio juhatuse esimees Ain Saarna on ETAle öelnud, et kui raadio raha ei saa, siis ei saa raadio täita oma seaduslikke ülesandeid täies mahus. "On selge, et me ei saa siis rääkida raadioteatri uudistoodangust, me ei saa rääkida eesti muusika salvestamises," lausus Saarna. Samuti ei saa Eesti Raadio (ER) osaleda EBU projektides.
Saarna sõnul ei kao raadiost uudised, samas tuleb ka palju muusikat. "Aga see ei ole ER missioon ja seaduslik ülesanne," lausus Saarna. Tema sõnul tähendaks selline olukord ER kängumist ja surma. Hiljem aga kaotatud kuulajaid tagasi saada oleks väga raske.
