Just vastava plaani puudumisel ei saanud riik panga hättasattumisel järjekindlalt ja koordineeritult tegutseda, vahendas LETA.
"Ma arvan, et see on ebatõenäoline, et tookord oli võimalik teisiti tegutseda," kommenteeris toonane peaminister Ivars Godmanis.
Auditi alusel esineb aga Lätis panganduse järelevalves ja kontrolli teostamisel majanduskriisi ajal olulisi puudujääke.
Nii tuvastas audit, et pangas toimunud tehingute piiramiseks ei rakendanud riigi liidrid ühtki ennetavat meedet, samuti ei tehtud midagi ka pärast taoliste nähtuste ilmnemist.
Eelmise aasta 7. novembril käskis riiklik finantskomitee valitsust kehtestada Parexile rangemad piirangud, kuid valitsus otsustas seda otsust tunnustada alles 24 päeva hiljem.
Audit tegi Läti valitsusele etteheiteid, kuna riigil puudus finantskriisi ohjeldamise süsteem, sest valitsus ei pakkunud välja mingeid meetmeid, millega oleks kontrollitud Parexis tehtud tehinguid, kui ilmnes, et pank polnud võimeline oma kohustusi täitma.
Auditi järgi olevat valitsus otsustanud Parexit toetada ilma põhjaliku analüüsita, millega oleks selgitatud välja panga mõju Läti majandusele. Vastav otsus langetati ka ilma, et oleks pandud paika toetusmeetmete hulk ja määratud abi suurust.
Audit tõdes, et riik investeeris panka kokku 673,92 miljonit latti, millest riik võib jääda üleüldse ilma, sest pangal pole seda raha kuskilt võtta. Parexi toetamine suurendas ka oluliselt Läti valitsusvõlga.
Eelmisel aastal võttis riik Läti suuruselt teise panga Parexi oma kontrolli alla, et vältida selle pankrotistumist. Pärast seda, kui valitsus oli panga kontrolli alla võtnud, ei peatunud raha väljavool kontodelt. Selle tulemusena jätkus panga likviidsuse langus, mille järel vahetati detsembris välja panga juhtkond. Euroopa Komisjon on alustanud Parexi juhtumi uurimist.