Eelmise aasta kaheksa esimese kuuga laekus riigieelarvesse 46,8 miljardit krooni ehk 63,7 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest, teatas rahandusministeerium.

Sarnaselt kahele eelnevale kuule, on augusti laekumised mõjutatud sesoonsusest – suvekuudele omaselt on tarbimistasemed võrdlemisi kõrged ning laekumist mõjutavad ka puhkusetasude väljamaksed. Suhteliselt hea koondlaekumise tase on põhjustatud eelkõige käibemaksu oodatust suuremast laekumisest. Laekumisi on parandanud ka maksukogumise tõhustamine.

Sotsiaalmaksu on kaheksa kuuga tasutud 19,4 miljardit krooni ehk 66,6 protsenti eelarves kavandatust. Augustis tasuti sellest 2,3 miljardit krooni, kuid eelarves oodatuga on augustis alalaekumine süvenenud. Aasta teises pooles on oodata nii hõivatute arvu kui keskmise palga languse jätkumist, mis toob kaasa ka sotsiaalmaksu laekumise vähenemise. Sotsiaalmaksu võlg on augustis suurenenud oodatust vähem.

Füüsilise isiku tulumaksu on kaheksa kuuga tasutud 515 miljonit krooni, augustis tasuti sellest 452,7 miljonit krooni. Septembris on oodata laekumiste kasvu seoses juurdemaksete tasumise tähtaja saabumisega. Eelmisel aastal määrati juurdemakseid näiteks ca 590 miljoni krooni ulatuses.

Kaheksa kuuga on kohalikele omavalitsustele laekunud 7 miljardit krooni, mis on 11,3 protsenti vähem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Augustis laekus omavalitsustele füüsilise isiku tulumaksu 807,4 miljonit krooni.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti kaheksa kuuga 2,4 miljardit krooni, augustis tasuti sellest

245,3 miljonit krooni. Kehtiva eelarve aluseks olnud prognoos oli võrdlemisi konservatiivne seoses ebaselgusega ettevõtete finantskäitumise osas. Sellest tulenevalt on aasta lõpuks oodata eelarves planeerituga võrreldes märkimisväärset ülelaekumist.

Käibemaksu on kaheksa kuuga tasutud 12,3 miljardit krooni, mis on 63,5 protsenti eelarves planeeritust. Augustis tasuti käibemaksu 1,8 miljardit krooni, mis on eelarves oodatust veidi enam. Positiivselt mõjutasid laekumisi võla kasvu aeglustumine ning tavapärasest suuremas mahus edasi lükkunud maksutagastused. Seetõttu võib aga oodata negatiivset mõju lähikuude, eelkõige septembri, laekumistele.

Aktsiisikaupade tarbimine on tavapäraselt suurem suvekuudel ning sellest on mõjutatud ka augusti laekumised. Kaheksa kuu kokkuvõttes on aktsiisid laekunud eelarves oodatud tasemel.

Alkoholiaktsiisi on augusti lõpuks laekunud 1,7 miljardit krooni, mis moodustab 67,3 protsenti eelarves kavandatust. Augustis tasuti sellest 250,0 miljonit krooni. Tubakaaktsiisi on kaheksa kuuga laekunud 1,3 miljardit krooni ehk 69,4 protsenti eelarves planeeritust. Augustis tasuti tubakaaktsiisi 175,4 miljonit krooni.

Kütuseaktsiisi laekus kaheksa kuuga 3,2 miljardit krooni ning augusti lõpu seisuga on eelarves kavandatust täidetud 65,6 protsenti. Augustis tasuti kütuseaktsiisi 374,0 miljonit krooni. Laekumised olid tavapärasest väiksemad, sest tarbiti enne 1. juuli aktsiisimäärade tõusu soetatud varusid.

Ettemaksukonto muutus suurendas augustis laekunud maksusummasid 12,2 miljoni krooni võrra. Ettemaksukonto muutus näitab maksete tegemise ja nende tekkinud maksukohustuste katteks kasutamise vahet. Konto positiivne muutus viitab, et augustis tehti uusi ettemakseid rohkem kui varasemaid ettemakseid ära kasutati.