Terve kuu kokkuvõttes kujunes hind Eesti hinnapiirkonnas siiski kõrgemaks kui Soomes. NPS Eesti hinnapiirkonnas oli keskmine hind 40,32 eurot ja NPS Soome hinnapiirkonnas 38,18 eurot, teatas Elering.

Eesti hinnapiirkonnas kasvas hind juulikuuga võrreldes 12 protsenti, Soomes oli kasv 2,8 korda. Soome elektrienergia hinna järsu tõusu peamine põhjus oli ülekandevõimsuste puudujääk Soome ja Rootsi vahel alates 20. augustist seoses alalisvoolu ühenduste hooldustöödega. Samuti vähenes Soomes hooldustega seoses tuuma- ja kivisöejaamade tootmisvõimsus.

Eesti-Läti piiril tegutsevas NPS ELE hinnapiirkonnas kerkis elektri hind juulikuuga võrreldes 20 protsenti 51,19 euroni ja NPS Leedu piirkonnas 18 protsenti 54,10 euroni megavatt-tunni kohta. Baltikumi kolme hinnapiirkonna elektri hinnad olid jätkuvalt NPS-i piirkondade võrdluses kõrgeimad.

Kogu NPS-i süsteemihind tõusis juuli rekordmadalalt 13,70 euro tasemelt 23,57 euroni megavatt-tunni kohta augustis, olles endiselt madalam suletud turu hinnast Eestis.

Hinnatõusu taga oli jahedatest ilmadest põhjustatud tarbimise kasv ning hooldused Soome ja Rootsi tuumajaamades. Samas oli süsteemihind 41 protsenti madalam kui aasta tagasi augustis.

Eesti ja Soome hindade ühtlustumine ning ülekandevõimsuste piirangud Soome ja Rootsi vahel vähendasid soodsama hüdroenergia voogusid Soome ja seetõttu liikus Eesti ja Soome vahel elekter augustikuu teisel poolel peamiselt Eestist Soome.

Kogu kuu arvestuses liikus elekter Eestist Soome 320 tunnil ning Soomest Eestisse 418 tunnil. Juulis oli liikumine kõikidel tundidel olnud Soomest Eestisse.

Eesti ja Soome vaheline ühendus EstLink 1 oli augusti jooksul koormatud maksimaalse ülekandevõimsuse ulatuses 43 tunnil suunal Eestist Soome ja 180 tunnil suunal Soomest Eestisse.

NPS Eesti ja NPS ELE hinnapiirkonnas müüdi augustikuus kokku 548 gigavatt-tundi elektrienergiat, võrreldes 311 gigavatt-tunniga juulis. NPS Eesti piirkonna arvele langes augustis müüdud kogusest 520 gigavatt-tundi ja NPS ELE arvele 28 gigavatt-tundi.

NPS Eesti ja ELE hinnapiirkondades suurenes augustis taas elektrienergia nõudlus. Kokku osteti kahes piirkonnas elektrienergiat 593 gigavatt-tundi ehk neli protsenti enam kui kuu aega varem.

Tegemist on taas uue rekordkogusega. NPS Eesti hinnapiirkonnas osteti kuuga elektrit 259 gigavatt-tundi ning NPS ELE piirkonnas kauplevate Läti ja Leedu turuosaliste nõudlus oli vastavalt 224 ja 109 gigavatt-tundi.

Eesti turuosalised ostsid elektrit päev ette ja päevasiseselt turult kokku 260 gigavatt-tundi, mis moodustas 46 protsenti augustikuu siseriiklikust elektritarbimisest.

Eestist Soome eksporditi augustikuus 55 ja Soomest Eestisse imporditi 100 gigavatt-tundi elektrit. Eesti oli augustikuus 42 protsendil tundidest elektrienergiat eksportiv süsteem.

Elektrienergia hinna kujunemist Baltimaades mõjutab oluliselt imporditava maagaasi hind. Eleringi hinnangul langes augustikuus Eestisse imporditava gaasi hind 39,35 eurole megavatt-tunni kohta. Juulis oli sama näitaja 40,5 eurot.

Gaasi hinda langetas augustikuus tugevam euro kurss dollari suhtes, kuigi naftahinnad tõusid.

Jahedamate ilmade tõttu varem alanud kütteperiood tingis augustikuus C02 hinna kasvu 6,9 eurolt kuu alguses 8,1 euroni tonni kohta kuu lõpuks