Autoäri kuivas Sillamäel kokku
Kui eelmise aasta parematel päevadel seisis Sillamäe sadama laoplatsidel korraga ligi 50 000 sõiduautot, mis oli toodud tootjate ladudest Venemaale müümist ootama, siis nüüd on alles jäänud vaid ligi paar tuhat sõidukit.
„Suur sõidukite hulk Sillamäe sadamas tuli sellest, et autotootjatel polnud Venemaa autoturu järsu languse tõttu oma laojääke kuhugi panna,” ütles sadama turundusdirektor Andrei Birov. „Nüüd toodetakse sõidukeid
ainult konkreetse tellimuse peale. Me võiksime autodega endiselt teenida, kuid riikide halbade suhete tõttu ei pääse kaup üle Eesti-Vene piiri.”
Paljud AS-i Silsteve terminali poolt Sillamäele toodud laoautod ootasid oma müügijärge ligi aasta. Samal ajal tõi laoplatsi rentimine sadamale omajagu teenistust.
Vedu toppab piiril
Nüüd aga on sõidukite tavapärane turustamisskeem taastunud ja Vene turule mõeldud autosid veavad Venemaale Ust-Luga sadamasse enamasti autotehased Rootsi ja Soome rajatud jaotuskeskustest.
„Praegu on tavapärane töörütm taastunud, kuid meid takistab edasi arenemast Eesti-Vene piiri kesine läbilaskevõime,” ütles AS-i Silsteve juhatuse liige Ronald Vähi. „Suur osa autosid veetakse kuni 800 kilomeetri kaugusele, mida on kasulik teha autotreileritega. Kahjuks peavad treilerid piiril ebamõistlikult kaua järjekorras seisma.”
Kui sõidukid pääseksid üle Eesti-Vene piiri kiiresti, saaks Silsteve olulise eelise Ust-Lugas tegutseva konkurendi Jug-2 ees, sest Sillamäe sadamasse pääsevad kaks korda suurema süvisega laevad kui Ust-Lugasse. Praegu töötab Silsteve aga osaliselt Ust-Luga sadama puudusi korvava abisadamana. Ligi pooled Sillamäele toodud autodest veetakse väikeste laevadega edasi Ust-Luga sadamasse, kus need laaditakse maha Jug-2 terminalis.
„Sillamäe sadam pakub Ust-Lugast paremat teenust. Kuid me vajame oma autode vedamiseks sama suurt läbilaskevõimet, kui Narva-Ivangorodi piiripunkt praegu ühes ööpäevas kokku läbi laseb,” ütles Ust-Luga kaudu Venemaale Jaapani autosid vedava transpordiettevõtte esindaja, kes oma nime ajalehes avaldamist ei soovinud.
Praegu aga töötab Venemaa maanteetoll Ivangorodis aeglaselt nagu tigu, lastes üle piiri vaid 70–80 kaubaautot ööpäevas. Riikide sõpruse abil üles soojendatud Soome-Vene piiripunkt suudab Andrei Birovi sõnul samal ajal läbi lasta ligi pooltuhat veokit.
Põhimõtteliselt oleks võimalik autosid Venemaale vedada ka rongiga, ent Vene Raudtee äritegevuse omapärade tõttu kujuneks see kaks korda kulukamaks. Eelmisel aastal toodi laoautod Sillamäele ligi 5000 sõidukit mahutavate suurte laevadega ja veeti väikeste, kuni 600 autot mahutavate laevadega edasi Ust-Lugasse. Praegu pole mahtude vähenemise tõttu sellise veoskeemi järele enam nõudlust.
AS-i Silsteve terminal võttis esimese laevatäie autosid vastu 2006. aasta sügisel.
Kommentaar
Juhan Parts
majandusminister
Kaubaautode piiri ületamise aeg on praegu tõepoolest ebamõistlikult pikk. Eesti valitsus on valmis Venemaaga kiiresti kokku leppima igasugustes lahendustes ja raha taha see ka pidama ei jää. Ma loodan väga, et Vene pool leiab tahet olukorda lahendada, sest piiril ootavad need kaubad, mida Venemaa majandus vajab.
Mina ei pea piiri ületamise aeglust Eesti ja Venemaa vaheliste suhete küsimuseks. Samade murede ees seisavad Venemaa piiril ka soomlased, lätlased ja leedukad. Järelikult on võimalik lahendus leida Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö tasemel.
Esimeses järjekorras saaksime suure võidu piiri- ja tolliametite ametkondlikust koostööst. Infrastruktuurirajatiste ehitamine, nagu Narva ümbersõit ja uus Narva jõe sild, tulevad seejärel.
