Autod põrkavad üha sagedamini kokku metsloomadega

 (37)
Hirvepull hüppas liinibussi aknasse
Saaremaal, Mändjalas juhtus õnnelik liiklusõnnetus, kui seitsmeaastane hirvepull hüppas liinibussi esiaknasse. Inimesed kannatada ei saanud, hirv hukkus. Jahimehed toimetasid hirve sündmuskohalt ära. Foto: Irina Mägi

Viimastel aastatel on Eesti maanteedel juhtunud järjest rohkem metsloomadega seotud õnnetusi, selgus If Kindlustuse analüüsist. Kõige sagedamini satuvad liiklusõnnetustesse kitsed, jänesed ja põdrad, kirjutab ERR.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul on kindlustusselts viimase aasta jooksul registreerinud 1023 loomale otsasõitu, aastaga on otsasõitude arv kasvanud 12 protsenti.

Kuke sõnul võiks ju eeldada, et mida aeg edasi, seda paremini suudame metsloomi teedelt eemal hoida, aga paraku see nii ei ole. "Kui võtta arvesse ka seda, et lausa 72 protsenti õnnetustest juhtub kitsedega, siis räägime ikkagi tõsistest avariidest, kus kannatada saavad nii loomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. Kahjuks on vägagi tavaline, et selline õnnetus lõpeb looma surmaga, aga ka autojuhid ja kaassõitjad on saanud sellises õnnetuses tõsiselt vigastada või isegi kaotanud elu," selgitas Kukk.

Kui kõige sagedamini satuvad liiklusõnnetustesse kitsed, siis teisel kohal on selles kurvas pingereas jänesed (6,5 protsenti õnnetustest) ja kolmandal kohal põdrad (6,4 protsenti). Jänestega seotud õnnetuste puhul on oht inimestele ja autodele väiksem, kuid kokkupõrked põtradega toovad tavaliselt kaasa kõige raskemaid tagajärgi – kõige enam tervisekahjustusi ja ohtu inimeste elule. Ka autode kahjud ulatuvad sel juhul keskmiselt 4500 euroni, mõnikord lausa 30–40 000 euroni.

Kitsede, jäneste ja põtradega seotud õnnetustele järgnevad õnnetused rebaste, kährikute ja metssigadega.

Loe piekmalt ERRist.