Oktoobrist 2015 peavad Euroopa Komisjoni ettepanekul kõik Euroopa Liidus müüdavad uued autod ja kergveokid olema varustatud automaatse hädaabikõne süsteemiga eCall. See tähendab, et raske avarii korral helistab sõiduk ise häirekeskusele ning edastab õnnetuse toimumisaja, sõiduki täpse asukoha ja sõidusuuna.

Süsteem hakkab tööle kohe ja ainult siis, kui sõidukisisesed sensorid tuvastavad raske avarii. Sõidukite pidevat jälgimist seetõttu toimuda ei saa ja see pole ka eesmärk. Automaatkõne võib aktiveerida ka käsitsi ja seda saab teha näiteks õnnetuse pealtnägija.

„Häirekeskus ei näe uut süsteemi kindlasti mitte tülika kohustusena. Vastupidi – kui see aitab päästa kasvõi ühe inimelu, on see end juba õigustanud,“ ütles Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. „e-Call’i süsteemi kaudu saame abi andmist kiirendada, eriti sel juhul, kui on toimunud raske avarii, õnnetusel ei ole pealtnägijaid või on õnnetus toimunud hajaasustuse piirkonnas.“

Miinuseks valehäirete oht

Päästeameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Reimo Raja sõnul pole veel võimalik öelda, kui tundlik see seade täpselt on, kuid kindlasti on mõningane oht, et võib ette tulla valeväljakutseid. Kasvõi süsteemi rikke korral. „Need on aga pisiasjad elude päästmise kõrval. Ja ei tahaks uskuda, et töötatakse välja vigane eCall süsteem,“ lisas Raja.

Ka Laev tõi võimaliku kitsaskohana välja süsteemi väärkasutuse – kui automaatkõne aktiveeritakse käsitsi olukorras, mil pole tegemist õnnetusega. Näiteks auto tehniliste rikete korral tuleb siiski helistada autoabisse, eCall on mõeldud ainult õnnetusjuhtumitest teatamiseks.

Siseministeeriumi teabeseireosakonna juhataja asetäitja Andrus Kroon ütles, et süsteemi tehnilisi lahendusi ja standardeid testitakse praegu pilootprojekti HeERO raames ning võimalikud mõjud ja probleemid selguvad ilmselt pärast selle lõppu.

Kui testimine on lõppenud, arutatakse kindlasti ka vajalikke seadusandlikke lahendusi. Kuna tegu on tulevikuprojektiga, pole kõik küsimused praegu veel sugugi selged.

Kuna eCall muutub standardvarustuses kohustuslikuks vaid uutele autodele, võib tekkida küsimus, kas vanemad mudelid ka sellest osa saavad. Vanematele autodele võib lasta eCall süsteemi ise paigaldada. Küll aga tuleb sellisel puhul jälgida, et seade oleks ostetud sertifitseeritud tootjalt, sest katseprojekti käigus on juba ilmnenud mitme seadme mittevastavus eCall standarditele.

Kõne läheb kolme kohta korraga

Et süsteem saaks toimida, tuleb luua häirekeskuste jaoks taristu, mis võimaldab sõidukitelt hädaabikõnesid vastu võtta ja nendega tegelda. Järgmise aasta lõpuks on Eestis kavandatud kiirabi, päästeteenistuse ja politsei üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Kui see tehtud, saab Häirekeskus hakata valmistuma automaatsete hädaabikõnede jaoks.

Sellises järjekorras tegutsemine tuleb riigile nii sisuliselt kui ka rahaliselt efektiivsem, kuna pärast ühele numbrile üleminekut saavad kõik operatiivteenistused õnnetuse teate kätte üheaegselt. Vajamineva taristu loomine tähendab siiski kulutusi.

eCall teenus peab olema kasutajaile tasuta ja süsteemi autosse paigaldamine läheb hinnanguliselt maksma märksa vähem kui 100 eurot auto kohta.

Eelmisel aastal sai Euroopa Liidu teedel 1,1 miljonis liiklusõnnetuses surma 28,000 ja vigastada 1,5 miljonit inimest. Prognooside kohaselt peaks süsteem päästma kuni 2500 inimelu aastas. Kui palju elusid uue süsteemi kaasabil Eestis päästa võiks, ei oska Häirekeskus ennustada.