Autode odaval väljamüügil on kriips peal
Need vähesed autoostjad, kellele pangad liisingut võimaldavad või kellel on võimalus sõiduk kohe välja osta, peavad leppima nüüd tõsiasjaga, et hinnasoodustus ei ole enam 50 000 või 150 000, vaid kõigest 15 000 krooni. Kaupmehed on nüüd nõus tegema soodustust keskmiselt 5–8%, nii nagu see oli enne mullust hinnasula.
Eelmise aasta alguses esimesena alla soetamishinna laoautosid müüma hakanud Saksa Auto emafirma Eesti Talleksi juhatuse liikme Jussi Pärnpuu sõnul hakkasid uute sõidukite hinnad taas normaliseeruma mullu sügisel. Selleks ajaks hakkasid autofirmadel lõpuks otsa lõppema headel aegadel miljardite kroonide eest tellitud müügivarud, mida keegi isegi omahinna eest ei tahtnud osta. Käibevahendite nappus ja pankade surve sundis ettevõtteid müüma autosid kahjumiga. Näiteks Saksa Auto tegi allahindlusi 18 miljoni krooni eest ning sai ka esimesena koormast lahti.
Käesolevat aastat alustasid autokaupmehed justkui puhtalt lehelt – väiksemate kulude ja võlakoormaga (kui just uute esinduste laenud valusalt seljas ei istu) ning väikest kasumit teenida lubavate hindadega. Esimeste kuude väga tagasihoidlik müük kinnitab, et autoostjad vajavad uute hindadega harjumiseks aega. Kuigi jaanuar ja veebruar on alati olnud kehvad müügikuud, on aastataguse sama ajaga võrreldes kukkumine suisa 40%.
Ülisoodsaid masspakkumisi pole mõtet enam oodata ega loota, sest ega ükski kaupmees ei telli tehasest uut toodangut juurde ees-märgiga see ostetust odavamalt maha müüa või saada tulemuseks ümmargune null. Kuna Euroopas valdavalt riikide autoturg hoopis kosub, siis ei ole meil ka tootjatelt oodata suuri allahindlusi. Eriti hästi on taastunud Skandinaavia turud ning paljud meie importijad on seotud Põhjamaade ladudega, kus kohati valitseb juba defitsiit.
Magusate hindadega erandeid võib turult siiski leida. Pärnpuu kutsub neid autosid monumentideks. Tegemist on enamasti sõidukitega, mis oma erilisuse, suure mootori tõttu või mõnel muul põhjusel ostjat ei leia, ja seda juba pikemat aega. Praegu on hea hinnaga saada eel-kõige üle poole miljoni maksvaid väikese nõudlusega autosid. Suuremaid soodustusi tehakse ka autodele, millele kohe-kohe on tulemas mudelivärskendus ning vana kaup on osaliselt müümata.
On ka neid automüüjaid, kes ajavad enne kampaaniat mõningate mudelite hinnad kunstlikult kõr-geks ja siis reklaamivad klientidele nn suurt soodustust.
Väike defitsiit
Tänavu on osal autofirmadest asendunud üleküllus mõningase defitsiidiga. Kui suurematel ja tugevamatel ettevõtetel on uus müügivaru paariks kuuks ette ladudes ootamas, siis osa esindusi ei julge enam riskida või puuduvad neil rahalised võimalused piisavalt autosid lattu soetada.
Subaru ja Chevrolet’ edasimüüja Autospirit juhatuse esimehe Marko Viirandi sõnul ostavad praegu autosid ennekõike need, kellel on kohe vaja sõiduvahendit tööde-tegemiste tarvis, ning selline ostja ei saa kuid oodata, millal auto tehasest saabub. Tarneajad võivad mõnede sõidukite puhul küündida augustini. Enamiku edasimüüjate laovarud sõltuvad importijatest ja nende majanduslikust tugevusest sõltub autode kättesaadavus.
Praegu on enamik potentsiaalseid ostjaid lükanud autovahetuse määramatuks ajaks edasi, pikendanud liisingut või siis ostnud senise sõiduvahendi välja. Varem vahetati viieaastase liisinguperioodiga auto uue vastu keskmiselt 2,5 aasta tagant, kui sõiduki garantii hakkas lõppema. Viirandi sõnul tullakse siiski varem või hiljem oma autot uuema vastu vahetama. „Võib ju loota, et positiivne muutus toimub ehk juba tänavu kevadel, mil tuhandetel ettevõtetel ja inimestel lõpeb viieaastane kasutusrent,” tõdeb Viirand.
2005. aasta kevadel oli Eestis superautomüük, mil viie kuuga osteti üle 8300 uue auto. Palju neist uut autot ostma tuleb, ei oska praegu keegi ennustada. Jussi Pärnpuu siiski kahtleb, kas turg märkimisväärselt elavneb. „Esimesena ehk hakkab tõusma tarbeautode turg, kuna nende müük on olnud madalseisus eriti kaua aega ning esimesed positiivsed märgid selles sektoris on juba paistmas,” prognoosib Pärnpuu.
Paljuski sõltub turu elavnemine pankade soovist pakkuda praegusest rohkem ja vabamalt liisingut. Viirandi sõnul on juba osa panku muutunud veidi leebemaks, kuigi hoitakse endiselt konservatiivset joont. „Heale kliendile ikka liisingut antakse ja täitsa mõistlikel tingimustel,” kinnitab Viirand. Pärnpuu tõdeb aga, et klient peab praegu liisingu saamiseks endiselt väga peenikesest kalavõrgust läbi pugema.
Paljude autode liisingu lõppemine valmistab aga osale autofirmadest ka parajat peavalu, kuna neil on tagasiostukohustus. Headel aegadel müüdi autosid suure jääk-väärtusega, mis ei vasta praegustele turutingimustele, ja mitmed riigihankega soetatud autod jõuavad praegu tagasi kaupmeestele. Kasutatud autode turgu tagasi tulevad autod siiski ei mõjuta, pigem on see koormaks ettevõtete niigi kehvadele majandustulemustele.
Kasutatud autode turul on üle pika aja olukord, kus esinduste müügiplatsid on pruugitud sõidukitest tühjad ja mõni autofirma suisa reklaamib vana auto tagasiostmist. Põhjus on selles, et inimesed on pikendanud liisingut või vahetanud kallimad autod odavamate vastu, mille tagajärjel on tekkinud põud hea hinnaga sõidukite järele. „Näiteks Autospirit on huvitatud headest pruugitud autodest,” tõdeb Viirand, kelle sõnul võib neile pakkuda uue auto ostu korral oma vana sõiduvahendit sissemakseks. Kuni 200 000 krooni maksvad sõiduvahendid lähevad praegu kiirelt kaubaks ning nõudlus on väikestviisi ka nende hinda kergitanud.
Kallima hinnaklassi kasutatud autodest pole aga keegi huvitatud. Ka sundmüügis olevate liisingu-autode hulk on tublisti vähenenud ning pangad ei anna neid enam ükskõik millise hinna eest ära. Seega on ka kasutatud autode hinnad kinnistunud ning sealgi pole suuri allahindlusi enam oodata, kui tegemist pole kõrge hinnaklassi sõiduvahenditega.
