Autoettevõtjad: 3000 euro nõue uues liikluskindlustuse seaduses on vastuvõtmatu
"Selline sõnastus annab uskumatult head võimalused liiklusõnnetuste tegelike põhjuste väljaselgitamisega mitte tegeleda," rõhutab liit majanduskomisjonile saatetud arvamuses.
Liit rõhutab, et sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete mittetäitmist ei saa igal juhul automaatselt pidada liiklusõnnetuse põhjustajaks. "See on täiesti meelevaldne tõlgendus. Igal juhul eeldada, et liiklusõnnetus juhtus sõidukijuhi töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tõttu, on väär."
Näiteks jääb liidu sõnul arusaamatuks, kuidas neli tundi 40 minutit sõiduaega võib saada liiklusõnnetuse põhjuseks, aga 4 tundi ja 10 minutit mitte - millisest rikkumise astmest alates hakatakse sõidu- ja puhkeaja nõuete ületamist pidama liiklusõnnetuse põhjuseks?
"Sõidukijuht ei põhjusta liiklusõnnetust ainuüksi selle tõttu, et ta pole kinni pidanud töö- ja
puhkeaja nõuetest. Mõningatel juhtudel võib see tõesti nii olla, kuid on ka hulk muid tegureid,
mida tuleb arvesse võtta. Iga juhtum on erinev. Selgelt tuleb aru saada sellest, et sõidukijuhi
väsimus ja unisus autoroolis ei ole üks ja seesama seisund. Näiteks sageli esinev uneapnoe on
tervislik seisund, mida tööandja ei saa seda kuidagi ära hoida," selgitab liit.
Autoettevõtete Liit on arvamusel, et Liikluskindlustuse seaduse § 54 sõnastus sellisel kujul ei
ole vastuvõetav.
"Tagasinõude tööandja vastu saab pöörata ainult sellisel juhul, kui on selgelt tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjus on otseselt tingitud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisest, muid õnnetust põhjustada võinud faktoreid ei esinenud ja tööandja poolne süü on leidnud tõendamist. Samuti peab seaduses kajastuma tööandja vastutuse ülempiir," leiavad autoettevõtjad.
Eelnõu teine lugemine on riigikogus katkestatud ja praegu kogutakse eelnõule huvigruppide arvamusi ja muudatusettepanekuid.
