Automüüja: Euroopa autoturu prügikasti staatusest saame välja vaid ostjat harides

 (51)
Jõulumöll Ülemistel
Jõulumöll ÜlemistelFoto: Kristjan Järv

Euroopast kasutatud autosid Eestisse toov ärimees tõdeb, et probleem petistest müüjatega on tõesti terav. AMTEL-i välja pakutud lahendustele on aga olemas veel mõned meetmed, millega probleemi leevendada saaks.

Täna kurtis AMTELi juht Arno Sillat Postimehes, et Eestist on kujunenud Euroopa autoturu prügikast - liiga tihti jõuavad siia võltsitud näidikutega vanad äraaetud autod, mis solgivad meie turgu ja reostavad meie keskkonda.

Euroopast kasutatud autosid importiva Skaut24.ee tegevjuht Kenno Kaupmees usub, et Euroopa autoturu prügikasti staatusest pääsemise võti on autoostjate käes.

"Arno Sillat tõdes, et Lääne-Euroopast tuuakse Eestisse endiselt väga palju varjatud puudustega vanu autosid. Küll on muudetud läbisõidunäitu, küll tulevad siia raskeid liiklusõnnetusi läbi teinud sõidukid jne. Sillati sõnul on eriti palju probleeme odavamas hinnaklassis, aga tegelikkuses tuleb ette ka juhtumeid, kus ostjad saavad petta isegi 25 000-euroste autodega.

Probleem petistest müüjatega on tõesti terav. Eesti autoturuga vähegi kursis olevad inimesed teavad seda hästi. Ent lisaks Sillati välja pakutud lahendustele [hoida "saasta" juba piiril kinni, karmistada kontrolli- toim] on olemas veel mõned meetmed, millega probleemi leevendada saaks," ütles Kaupmees Ärilehele.

Seotud lood:

Tarbija teadlikkus on võti

Kõige olulisem on tarbija teadlikkuse kasvatamine. Teadlik tarbija ei osta täiesti tundmatu ajalooga sõidukit, ükskõik kui hea hinnaga seda pakutakse. Lisaks oskab ta vältida kahtlase taustaga müüjaid, kelle ärimudel võibki seisneda romude ostmises, nende ülesvuntsimises ja kallima hinnaga edasimüümises. Selles osas tegi tänuväärse töö ära mõne aasta tagune Maanteeameti kampaania „Ära saa tünni", mille koduleht ostatargalt.ee on senini ostjale hea nõuandja.

"Kuid selliste kampaaniatega tuleks aktiivselt jätkata, sest probleemseid müüjaid ja autosid liigub järelturul endiselt väga palju. Järelikult on neil ikka veel piisavalt kliente. Kasvanud teadlikkus paneks autoostja mitte ainult auto, vaid ka automüüja tausta uurima," soovitab Kenno Kaupmees.

"On mõistetav, et heausklikul ostjal on Lääne-Euroopa müüjate tausta keeruline iseseisvalt kontrollida. Siin saavad appi tulla pruugitud autosid importivad ettevõtted, vahendades vaid usaldusväärsete partnerite sõidukeid, mille ajalugu ja seisukord on teada. Näiteks Skaut24 tõstab oma kodulehel head müüjad esile: mida kõrgem on autole antud skoor, seda parem on auto ja seda usaldusväärsem selle müüja.

Vastutus ka margiesindustel

Oma osa võiks autoturu korrastamisesse anda ka margiesindused: neilt võiks kasutatud autode ajaloo lihtsamini kätte saada. Küllaltki sageli on esindusele suur osa autoga Saksamaal, Hollandis või kus iganes toimunust teada, kuid seda infot väljastatakse ainult teenustasu eest.

Kõrgema tasemega ja rahvusvaheline koostöö eeldaks ka välismaiste liikluskindlustuskahjude teabe avalikustamist. Eesti ajalooga autode kohta on selline info avalik ja kõigile vaid paari klikiga kättesaadav. Isegi Ameerika autode kahjusid on võimalik kontrollida. Ühtses Euroopa Liidus võiks ju sarnased andmed samuti avalikud olla. See väldiks paljude liiklusohtlike romude taas teedele ilmumist nii Eestis kui ka mujal.

Ennetamisele lisaks ei maksa päris tähelepanuta jätta ka tagajärgedega tegelemist. Näiteks Leedus hakatakse inimestele oma vanast saastavast autoromust loobumise eest maksma 1000 eurot. See on osa valitsuse plaanist vähendada riigi heitmeid. Ehk on see mõte, mida peaks kaaluma ka meie valitsus."