Sillati hinnangul müüakse Eestis sellises hinnaklassis autosid Eestis kuskil 3000-4000 autot aastas ja ta leiab, et kuigi paberil näeb see ilus välja, siis täiendava maksustamise korral jätab osa inimestest osta lihtsalt tegemata ning riigil jääb soovitud tulu saamata. Ka võib see kaasa tuua skeemitamist.

„Kui eesmärk on see, et autopark oleks väiksem, siis jah, see eesmärk saaks saavutatud,“ lisab ta. 

Sillat leiab ka, et taoline muudatus tooks riigile kaasa selle, et käibemaksu laekuks senisest vähem. „Autosektor on üks paremaid riigi käibemaksuga varustajaid. Autosektori käive on aastas üle miljardi euro, sellest käibemaks on 20 protsenti. Kallimad autod tüki osas on küll vähemuses, aga mahuliselt suured. Tulemata jääb nii käibemaks kui ka soovitud 40 protsenti,“ leiab Sillat.

Ühtlasi on tema hinnangul meelevaldne seada luksuse piiriks 35 000 eurot. Näib, et muudatuse üheks eesmärgiks on ohjeldada eestlaste nii-öelda autohullust, mida Sillati hinnangul eksisteerib aina vähem.

„Taaskord tullakse välja mingi muudatusega, mida sektoriga eelnevalt läbi ei arutata,“ on Sillat kuri.
Mõistlikumaks peab ta ise CO2 ehk kütusetarbimise maksustamist.

Sotsiaaldemokraadid tulid oma maksupaketi raames välja ideega kehtestada üle 35 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaks. Iga piiri ületav euro on maksustatud 40 sendiga. Maksust oleks vabastatud keskkonnasõbralikud autod. Maksustatud oleks ka aasta jooksul soetatud lisavarustus.