Autorite ühing: sünnipäevalaulu avalikuks esitamiseks tuleb pöörduda EAÜ poole

Maailma ühe enim lauldud laulu „Happy Birthday" autoriõigused lõppevad Euroopas kahe aasta pärast. Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) juristi sõnul on tõenäoliselt ka Eestis selle laulu eest autoritasu makstud, kuid täpsemat summat ei avaldata. Erapidudel võib laulda kõiki autoriõigustega kaitstud teoseid, aga kui seltskond on kirjum, siis peaks juba EAÜ poole pöörduma.

EAÜ juristi Anne-Ly Hussari sõnul on autoriõiguste kaitse tähtaeg +70 aastat pärast autori surma. „Selle loo originaalversiooni autorid on õed Patty Smith Hill (suri 1946. aastal) ja Mildred J. Hill (suri 1916. aastal). Seega peaks selle laulu originaalversioon veel kaks aastat Eestis autoriõigustega kaitstud olema," ütles Hussar.

„Põhiliselt lauldakse seda laulu erapidudel, kus on lubatud autoriõigustega kaitstud teoste esitemine ilma loata ja tasu maksmata. Luba selle laulu kasutamiseks peab küsima (ja tasu maksma) ainult juhul, kui tegemist on üldsusele suunamisega autoriõiguse seaduse § 10  tähenduses.  Loa saab EAÜ käest," lisas ta.

Seega kui tegemist on näiteks kontserdiga, kus esitatakse ka seda laulu, siis tuleb selle laulu avalikuks esitamiseks küsida luba EAÜ-lt. Tegelikult ei küsi aga ükski kontserdi korraldaja EAÜ-lt luba mingi üksiku laulu esitamiseks. Leping, mille EAÜ kontserdi korraldajaga sõlmib, annab õiguse avalikult esitada kõiki EAÜ poolt esindatud muusikateoseid.

„Milliseid laule tegelikult esitati, selle kohta esitab korraldaja EAÜ-le aruande. EAÜ ei käi kontrollimas ega ise üles märkimas, milliseid laule mingitel kontsertidel või muudel üritustel esitatakse. EAÜ eeldab, et andmed, mis korraldajad ja esitajad EAÜ-le annavad on õiged," rääkis jurist.

Hussar lisas, et võib eeldada, et EAÜ on aegade jooksul USA ühingule maksnud litsentsitasu ka „Happy Birtday" üldsusele suunamise või reprodutseerimise eest, kuid ühing ei anna välja täpset infot selle kohta, kui palju üks või teine autor on nende kaudu raha saanud.

Kui palju peab maksma?

Kontsertide puhul:

Tasulise sissepääsu korral:

1. Pop-, rock-, jazz-, estraadimuusika jm. käesoleva lisa punktides 2 ja 3  nimetamata teoste avaliku esitamise eest 5% kontserdi sissepääsutasust (ilma käibemaksuta), kuid mitte vähem kui € 25,56 ühe kontserdi eest;
2. Sümfooniliste teoste ja vokaalsümfooniliste teoste avaliku esitamise eest 9% kontserdi sissepääsutasust (ilma käibemaksuta);
3. Kammerteoste ja kooriteoste avaliku esitamise eest 7% kontserdi sissepääsutasust (ilma käibemaksuta).

Tasuta sissepääsu korral: € 15,98 ühe kontserdi eest.

Muudel puhkudel kehtestatud tasud (restoranides, baarides, kohvikutes, majutusettevõtetes, kauplustes, internetiraadios ja ööklubides) on leitavad siit.

Teoste kasutamisel ilma EAÜ loata ehk lepinguta on tasu suurus kahekordne võrreldes tasuga, mis kuulub maksmisele EAÜ-ga sõlmitud lepingu alusel.

Mida ütleb autoriõiguse seaduse paragrahv 10 (Üldsusele suunatud teosed)?

(1) Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

 (2) Teose üldsusele suunamiseks loetakse muu hulgas:

 1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte;

 2) edastatud või taasedastatud teose üldsusele suunamist mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte.

 (3) Teos loetakse avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

 (4) Teos loetakse üldsusele näidatuks (eksponeerituks), kui teost või selle koopiat on demonstreeritud kas vahetult või kaudselt filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

 (5) Teos loetakse edastatuks, kui see on edastatud kaablita edastamise teel (raadio, televisiooni, satelliidi vahendusel). Kodeeritud signaalid loetakse edastatuks, kui nende üldsusele suunamiseks võimaldatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul dekodeerimisvahendeid.

(6) Teos loetakse üldsusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üldsusele suunatud kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib teost kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal.

 (7) Üldsusele avatud kohaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte, teenindusettevõte, ühissõiduk, majutusettevõte jms).