Jätame ära jutu kulupeadest ja hõbekiharatest ning tunnistame pöördumatut tõsiasja: me kõik jääme vanemaks ja selles polegi midagi halba! Vanusega tulevad kogemused ja arusaamine, millised autod meile tegelikult head on. Millistesse on mugavam siseneda, mis pakuvad paremat nähtavust, lihtsat käsitsetavust ega kuluta viimseidki juukseid peast. Otse ja lühidalt öeldes otsime parimat autot vanematele inimestele.

Testiplatsile veeres kokku kuus autot, kõik eelistatud mootoriversioonis ning kõik baashinnaga alla 20 000 euro. Hindasime neid kokku kuues kategoorias, mis erinevad selgelt meie tavalistest testikriteeriumidest. Tähtsaimaks pidasime sisenemis- ja istumismugavust (mõlema eest kuni 20 punkti). Selleks mõõtsime ukse suurust, küljekarpi ja istmepolstrit. Järgmised kategooriad nähtavus ning käsitsetavus/laadimine toovad veel 15 punkti ja tuginevad akende suurusele, näidikute loetavusele ja laadimiskünnise kõrgusele. Ühtlasi saab kuni 15 punkti sõiduomaduste – fookusega mugavusel, sujuvusel – ning madalate kulude arvestuses. Viimasel juhul oli vaatluse all baashinna eest pakutav mootoriversioon, mitte mõni võimas mudel.

6. koht - Dacia Duster - istudes midagi kiita pole

5. koht - Kia Soul – hakkab lubama

4. koht – Opel Meriva – ainult headest istmetest veel ei piisa

Millised hädad need autod TOPi lõppu jätsid, ja kas neis ka midagi kiiduväärset on, saab lugeda selle nädala Autolehest.

Nüüd aga esikolmiku juurde.

3. koht - Renault Captur - kena kesktase

Väike ja väga armastatud, võiks Capturi kohta öelda. See näeb välja nagu kokkusurutud Nissan Qashqai ja pakub kõiki oma kuulsa eeskuju eeliseid. Kitsad küljekarbid võimaldavad mugavat sisenemist, istutakse kõrgel nagu baaripukil (64 cm) ning istmepolster tagab sõitjaile piisava toe – sedasi meelitab „prantslane” ostjaid. Testitud Dynamique-versiooni võtmekaart laseb võtmega süütelukus urgitsemise unustada, autost väljudes lukustab süsteem usaldusväärselt uksed. Armsa välimusega käib paraku kaasas kehv nähtavus: välispeeglid on liiga väiksed, kolmas küljeaken täidab aga vaid piiluaugu funktsiooni. Digitaalne spidomeeter ei ole just igaühe maitse järgi. Kolmesilindriline mootor sõidab reipamalt, kui selle 90 hobujõust eeldada julgeks. Sedasi kulgebki Captur muretult läbi argipäeva.

2. koht - Nissan Qashqai - seda seeniorid ostaksid

Juba esimene generatsioon osutub hitiks ning teise põlvkonna Qashqai viimistles edukat kontseptsiooni oskuslikult paremaks: väliselt mängib Nissan džiipi, sisemiselt sõiduautot, olles seejuures mõnus ja sõbralik. Sisenemine käib pingutuseta, sest küljekarbid on väga kitsad ja istmed parajalt laiad – suurtestki maastikuautodes pole asi parem. Lisandunud elektroonikast hoolimata jääb keskkonsool meeldivalt lihtsaks käsitseda. Dünaamilisem välisilme ei tee nähtavust küll paremaks ja üheski rivaalis ei tule pagasit nii kõrgele hiivata (laadimiskünnis 79 cm). Nelikvedu on küll saadaval, aga seda tellitakse harva. Ega sellest puudust ei tunnegi. Nissan sõidab loomuomaselt pinguldamatult, 1,2liitrine bensiinimootor ei hiilga võimsusnäitajatega, ent tuleb Qashqai liigutamisega toime ja sobib auto sujuva olemusega hästi. Positiivsena tuleb välja tuua ka soodne hind ja eeldatavasti madalad pidamiskulud.

1. koht - Škoda Yeti - siin klapib kõik!

Lihtsalt kasutatav - see näikse olevat Škodale näkku kirjutatud. Tänu kastikujule on selle gabariit hästi hinnatav ning suurtest akendest on nähtavus parem, kui moodsatelt džiipidelt üldse eeldaks. Võiks isegi soovitada parkimisanduritest loobuda! Ukseavad on meeldivalt suured, segavad üksnes kõrged küljekarbid ja tagaukse kitsas alaosa. Praktiline „tšehh” pakub mitut eelviimase põlve Volkswagenite eelist: kellele meeldivad klassikaline süütevõti ja käsipidur, leiab siinkohal õige auto. Näidikud on õiges mõõdus ja arusaadavad, istmed seljasõbralikud ja kvaliteetsed. Kliimaseadme nuppude liiga madal asukoht häirib nii mõneski vanemas Volkswageni tänases mudelis. Hoopis moodsat taset pakub aga kääbusmootor kapoti all. Vaikne ja jõuline 1,2liitrine, pärast mida ei hakkagi diislit igatsema. Nelikvedu, DSG-kast ja ksenoonlaternad on lisavarustuses, ent Yeti avaldab muljet ka ilma nende luksuslisadeta.

Võitja pole mitte linnadžiip, vaid nutikas segu mitmest asjast. Yeti pakub parimat nähtavust, mis kipub ka kõrge istumisasendiga autodes tänapäeval kaduma minema. Mõistagi on kogu ülejäänud tehnika tasemel. Võib tunduda üllatav, et viis aastat vana mudel võidab nooremaid mudeleid Qashqaid, Capturit ja Merivat. Teisisõnu - kogemused seljatavad noored kuked.