Autovedajad: Eesti riik on meid omapäi jätnud

 (110)
Rekad.
Rekad.Foto: Karli Saul

Eesti rahvusvaheliste autovedude assotsiatsiooni (ERAA) president Einar Vallbaum ütles, et kütuseaktsiisi tõus ja raskeveokimaks on Eestis rahvusvaheliste autovedude sektori tugevasse kriisi lükanud, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Logistika.

Einar Vallbaumi sõnul on rahvusvaheliste vedude sektori olukord Eestis halb. Tekkinud kriisil on kaks põhjust. Kütuse aktsiis on Eestis naaberriikidega võrreldes kõrge ja vähendab meie vedajate konkurentsivõimet. Kuigi nüüd on Lätis kütuseaktsiis tõusnud, saavad Leedu ja Poola vedajad pakkuda oluliselt soodsamat veosehinda.

Teise komponendina, mis raskendab turuolukorda, mainib Vallbaum raskeveokimaksu Eestis. „Kontroll välisettevõtete üle, kes Eestis sõidavad, on vähene. Võib öelda, et välisvedajaid ei kontrollita, samas meie ettevõtteid kontrollib maksu- ja tolliamet väga tugevalt. Välismaa vedajaid oleks lihtne kontrollida, vaadates, kui palju seisab Poola, Läti, Leedu vedajaid suuremate logistikakeskuste juures. Neid kontrollides saaks hea ülevaate, kes on maksnud ja kes mitte. Praegu jätavad vähemalt pooled välisvedajatest selle maksu maksmata ning kahjuks politsei selle küsimusega ei tegele,” on Vallbaum nõutu. „Eesti riik on oma rahvusvahelised vedajad omapäi jätnud.”

Seotud lood:

Väikesed transpordiettevõtted on kõige haavatavamas olukorras. Palgasurve ja kõrged maksud on viinud ühe kuni viie autoga ettvõtted väga keerulisse olukorda. „Paljud on oma majad panti pannud, et veokeid liisida. Väikestel tegijatel on väga raske aeg, plaanitakse koguni presidendile kirjutada,” vahendab Vallbaum olukorda.

Sektoris on suur probleem autojuhtide nappus. Välismaaltki on autojuhte raske saada, sest Eesti kvoodid on tema sõnul juba jaanipäevaks täis. „Saame kasutada Poola vahendajaid ning Eesti riigil jäävad jällegi maksud saamata. Rendime nendelt ukraina ja valgevene autojuhte,” räägib ta.

„Oht on, et sektor hääbub ja teised riigid, nagu Läti, Leedu, Poola, võtavad selle üle. Valitsus peaks aru saama, et olukord on halb. Enne kui seda ei aduta, ei ole ka mõtet seadusemuudatusi oodata. Oleme käinud olukorda selgitamas nii peaministrile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM), aga tulemusteta,” on Vallbaum pettunud.

KOMMENTAAR
MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter

Ei saa eitada, et Eestis on võrdlemisi kõrge kütuseaktsiis. Sellest aastast lisandus ka teekasutustasu maksmise kohustus, aga sisevedudele ei tohiks see muul moel mõju avaldada kui veohindade tõusuna, sest kaup tahab lõppkokkuvõttes ju ikkagi vedamist ning ka välisvedajatel on olulises osas keelatud teha teises liikmesriigis sisevedusid (nn kabotaaži).

Välisvedudel on üliterav konkurents eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa vedajate vahel ning turul on veovõimet ilmselt üle nõudluse, mida on võimendanud ka äritegevuse piirangud Venemaaga. Sellel turul on paraku ka kõlvatut konkurentsi, arvestades nt suurt varimajanduse osakaalu mitmes liikmesriigis. Ümbrikupalkade probleem pole ju ka Eestis lõpuni lahendatud ja see võib tõesti eelkõige seaduskuulekate vedajate konkurentsivõimet pärssida.

Õiguskuulekuse probleeme on laiemalt teadvustatud. Ilmselt oli see üks peamine põhjus Euroopa Komisjoni eelmisel aastal algatatud nn liikuvuspaketi õigusaktidele. Neid hakkavad EL-i transpordiministrid Brüsselis arutama. Seal esitatud lahendused kindlasti paljude riikide autovedajaid ei rõõmusta.