„Osa firmasid on keskendunud võõrtöölistele. Aga mis sa hädaga teed, kui töö jookseb ja kohalikud ei taha seda teha," sõnas ta ja märkis, et võõrtöölisi on veokijuhtide seas umbes 1500 ja nad on põhiliselt pärit Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast. Rahvusvahelisi vedusid tegevaid autosid on kokku umbes 8000.

Kuldkepp möönis, et veokijuhtidele pole eriti järelkasvu. „See on selline valdkond, kus töö on raske, kodust tuleb eemal olla ja palk pole eriti atraktiivne," ütles ta. Töötasu on tema sõnul üle Eesti keskmise ja sinna lisanduvad ka päevarahad. Kuldkepp meenutas, et kui aastakümneid tagasi oli veokijuhi töö boonuseks reisimine, siis seda ei nähta enam hüvena, kuna praegu saavad inimesed niisama ka maailmas ringi liikuda.

Üks võimalus tööjõupuuduse leevendamiseks oleks Kuldkepi sõnul see, kui rohkem naisi läheks veokijuhtideks. Ta ütles, et ERAA on üritanud propageerida veokijuhi ametit lootuses rohkem naisi selle töö peale meelitada, kuid seni pole erilist muutust toimunud.

Transpordisektorist üldisemalt rääkides ütles ta, et koroonakriis tabas bussifirmasid kõige valusamalt. „Ma ei tea, kuidas nad üldse hakkama saavad. Seal on sama seis nagu lennukitega. Ei oska öelda, kui kaua läheb taastumiseks," lisas Kuldkepp.

Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori ütles, et kriisi mõju veondusele on praegu veel keeruline hinnata. „Praegu järsku langust polnud ja intertsist käis asi edasi," lausus ta ja märkis, et kõige paremini läheb praegu tarbekaupade veoga tegelevatel firmadel. Samuti on käima läinud teedeehitus, kuid ülejäänud ehitusvaldkonnas on tema sõnul märgata rahunemise märke. „Nüüd tuli peale suvi, mis on vedude osas kõrghooaeg. Okoobris hakkavad mahud vähenema ja aasta lõpp võib kujuneda osadele väga raskeks."