Avarust armastav mees vahetas vanalinna-kodu Kopli sadamahoones asuva viie meetri kõrguse korteri vastu
Advokaat Toomas Prangli elas üheksa aastat vanalinnas. Siis sai isu välismaalaste magalas olemisest täis ja ta otsustas kolida. Vanalinna-kodu vahetas ta Kopli sadamahoones oleva korteri vastu.
Tegelikult oli Kopli viiemeetriste lagedega endise sadamahoone leidmine mehele õnnelik juhus. Ta oli jõudnud Lutheri kvartali majadest valida lemmikkorteri ja valmistus broneeringut tegema, kuid visa maakler suutis ta Kopli korterisse meelitada. Kümme korda tuli peale käia, enne kui Toomas otsustas Kopli lõpus asuva ligi 160-ruutmeetrise korteriga tutvust teha.
Teel Marati tänava endisesse sadamahoonesse tõdes Prangli, et Kopli on meeldivalt räämas ja roheline piirkond. Sadamahoone naabruses on metsistunud park ning pisut kaugemal nn surnute park, kus on hea koeraga jalutamas käia. Mehe seltsiliseks on nimelt suur Labradori retriiver, kes vajab liikumisruumi. “Mul võttis jalust nõrgaks,” tunnistab Prangli, meenutades hetke, kui ta nägi korteri aknast laeva sadamasse jõudmas. Otsus avar korter ära osta sündis selsamal hetkel. “Olen terve elu elanud kõrgete lagedega korteris ja armastanud avarust,” tunnistab ta. See sai ka viimaseks kaalukeeleks vanalinna hülgamisel.
Kolmandale korrusele ronimine ei tohiks noorele inimesele olla kuigi suur eneseületus, ometi tunnen juba poolel teel, et võhm saab otsa. Kuna ühe korruse kõrgus on viis meetrit, siis sisuliselt ronime seitsmendale korrusele, kuigi number väidab muud.
Kõik oma käe järgi
Toomas Prangli lähtus koduvalikul piirkonna arenguperspektiivist ega lasknud end häirida hetkepildist. Ta oli ette rahul, teades, et saab siseviimistluseta korteri kujundada täpselt oma käe järgi. “Pole midagi igavamat kui valmis tüüpprojekt,” on ta veendunud. Kodu kujundamisel on tal abiks sisearhitektid Kaido Kivi ja Igor Volkov.
Ehituse käigus on kõrge lagi tulnud pisut madalamale, mis pole korteri avarust kuigivõrd vähendanud. Prangli polnud nõus vahekorruse laiendamisega, vaid lükkas seda rohkem seina poole. Nii tekkis ruumi keskele kirikutest teada valgmik. “Minu jaoks on väärtus omaette, et ma võin lubada endale ruumi mittefunktsionaalset kasutamist,” ütleb ta.
Et maja on muinsuskaitse all, on see seadnud ehitusele piiranguid. Näiteks laealune karniis tuli restaureerida. Prangli tõdeb, et muinsuskaitse roll vana säilitamisel on tervitatav, kuigi tema jaoks on karniisi ajalooline väärtus pisut kaheldav. “Kui nõutakse, siis tuleb teha,” ei hakka ta ka vastu puiklema. Restaureerimine on kujunenud ettearvatust kulukamaks, samuti on olnud raske sobitada karniisi ülejäänud siseviimistlusega.
Kõrgete lagedega korteril on teadupoolest ka suured aknad. Siinkohal on Prangli aga muinsuskaitsele eriti tänulik, sest nad ei lasknud arendajal vanu aknaid pakettakendega asendada. Kõik aknad, mida andis taastada, on jäänud ette. Ülejäänud on asendatud kvaliteetsete puitakendega.
Ühine pikk redel
Kaela kangeks käänates tõstatub küsimus, kuidas küll selles kodus lambipirni vahetatakse. Kas kutsutakse tõstuk appi? Prangli on selle mure lahendanud osavalt: korterisse ei tule ühtegi laelampi. Söögilaua kohal hakkab rippuma üks lamp, ülejäänud ruumi valgustavad seinalambid.
Korterite hiigelmõõtmeid arvesse võttes kavatsevad naabrid soetada keldrisse ühiseks kasutamiseks pika redeli. Naabritega on Toomas Pranglil üldse vedanud – pool maja on sõpru täis. Pärast muljet avaldavat esimest oma tulevase koduga kohtumist viis pahviks löödud mees maja vaatama ka oma sõpru ja kliente. “Teist korda ei mõeldud,” tunnistab Prangli, kuidas õnnestus tema sõpruskonnal ja ühel kliendil maja kiiresti broneerida. Otsustavaks sai ka üsna mõistlik hind – 25 000 krooni ruutmeetri eest ei ole Prangli arvates palju küsitud. Majas on kokku kümme korterit.
Kütmine
Toomas Pranglile valmistas muret mahuka korteri kütmine. Kuidas teha nii, et soe jõuaks igasse toa nurka? Selleks paigaldati korterisse kümme suurt malmradiaatorit, midagi väiksemat sinna panna ei saakski.
Ühes naabritega otsustati, et puuriita laduma ei hakata. Otsustati paigaldada gaasikaminad. Kui jõulude eel mindi arendaja jutule palvega saada gaasitorustik, arvestati ka võimalusega, et see rong on juba läinud. Õnneks siiski ei olnud, ning nüüd on kõigis korterites tsentraalgaas.
Prangli nendib, et omajagu puudusi siseviimistluseta korteri ostmisel siiski on. Kui ta seitsme-kaheksa paiku õhtul töö lõpetab, kulub mitu head tundi korteriga tegelemiseks. Peremees lootis oma hiiglaslikku korterisse kolida juba tänavuse aasta alguses, ent nagu suurte projektide puhul tavaks, on ka selle ehitus veninud. Nüüd loodab ta kolida enne suve algust.
