"Hoiame kindlasti sellistel leketel silma peal. Samuti teeme koostööd teiste riikide maksuhalduritega ja neid koondavate võrgustikega, et leida koostöökohti ja omavahel infot vahetada," ütles Ärilehele MTA teabeosakonna talitusejuhataja Piia Viks-Binsol.

Kas ja kunas on mõnest andmebaasilekkest abi olnud maksudest kõrvalehoidjate tuvastamisel, Viks-Binsol ei avaldanud. "Kuna maksumenetlused on maksusaladuse kaitse all, siis kindlasti ei saa me võimaliku kontrollitoimingu fakti kinnitada konkreetsete ettevõtete puhul, kui edasiste avalikustamiste käigus peaks ka äriühingute nimed teatavaks saama," märkis ta.

MTA kõrgendatud tähelepanu all maksuparadiisides registreeritud omanikega Eesti ettevõtted ei ole. "Eesti isikute poolt maksuparadiisi loodud firmasid analüüsime võimalike maksuriskide leidmiseks samalaadselt muude ettevõtetega. Kuna nende kohta info kättesaamine on keeruline ja ajakulukas, siis peame arvestama, et jõuaksime enne aegumistähtaega vajalikud tõendid koguda," ütles Viks-Binsol.

Taani kolleegide kombel, kes ostsid endale ligipääsu Panama paberite lekkele, Eesti maksuametnikud talitada ei plaani. "Maksumenetluse alustamiseks peab ka meile kättesaadavad muud andmed andma põhjust esitada konkreetsele ettevõttele või ettevõtjale täpsustavaid küsimusi. Seni teadaoleva info alusel sisaldavad need andmebaasid infot mitmete aastate taguste tehingute kohta. Võimalike maksumenetluste puhul peame arvestama ka seaduses ettenähtud maksumääramise aegumise viieaastase tähtajaga," selgitas Viks-Binsol.

"Arvestades, et tähtaja sisse peab jääma kogu vajaliku info kogumine ja tõendamine, siis ei ole kogu andmebaasi ostmine otstarbekas, kuna enamik infot on tõenäoliselt aegunud ja pigem panustame siin rahvusvahelise koostöö kaudu."