Balti soojuselektrijaam (BSEJ) on üks kahest Narvas põlevkivil töötavast elektrijaamast. Lisaks elektri tootmisele varustab jaam soojusega kogu Narva linna, kirjutab Eesti Päevaleht.

Pajo sõnul suudab suveajal Eesti tarbimisele vastava energia toota teine Narvas asuv jaam– Eesti elektrijaam. „Kaalume kuni kolmekuulist seisakut. Analüüsime ja arvutame, kas Narva jaamades on võimalik luua lisaväärtust, kui vähendada Balti jaama püsikulusid suvekuudel,” rääkis Pajo. Lõpliku otsuse Balti jaama ajutise sulgemise kohta loodab Eesti Energia juhtkond Pajo sõnul vastu võtta aprillis.

Kui jaam tõepoolest suvekuudeks suletakse, toob see seal töötavale 440 inimesele suure tõenäosusega kaasa sundpuhkuse. Kas sundpuhkusele saadetakse kõik töötajad või kui suur osa neist, Pajo eile öelda ei osanud, sest vastav analüüs on pooleli. Samuti ei osanud ta veel välja tuua, kui palju ettevõte selle sammuga raha säästaks.

Balti elektrijaama ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski rääkis ees ootavatest muutustest aga märksa kindlasõnalisemalt. „Töötajad saadetakse minimaalse palgaga sundpuhkusele. Esimesel kuul makstakse neile 60 protsenti miinimumpalgast, 1. juulist alates hakatakse maksma miinimumpalka,” rääkis Ponjatovski vene portaalile gazeta.ee. „Meie reaktsioon on ühene: toome inimesed tänavale. Protestime,” lisas ta.

Energiaploki peatamisel tekib tema sõnul ka hulk tehnoloogilisi probleeme. „Esmalt korrosioon kateldes. Need tuleb kas konserveerida või siis algab roostetamine. Lisaks on näiteks generaatorites kasutusel väärisgaas, mille välisõhuga kokkupuutesse sattumisel moodustub plahvatusohtlik segu. Seepärast tuleb seadmeid ka pärast peatamist edasi teenindada, samuti tuleb kogu territooriumi ja ehitiste kompleksi valvata. Seetõttu ei anna ka viimase ploki peatamine mingit reaalset kokkuhoidu,” rääkis Ponjatovski.

AS-i Narva Elektrijaamad endine direktor Ants Pauls ei soovinud kava – peatada suvekuudeks BSEJ – kommenteerida, kuna ta ei ole näinud vastavaid arvutusi. „BSEJ ei ole mingi nööbivabrik, mille võib buldooseriga siledaks lüüa ja sina kommivabriku asemele panna,” ütles Pauls ja lisas, et ka pärast elektritootmise lõpetamist jäävad alles seadmed ja hooned ning suured kohustused, näiteks tuhaväljade ekspluateerimine. „Tuhahooldussüsteemi hooldust tuleb pidevalt teha. Just suvel toimuvad seal kaitsetammide kasvatustööd, selleks on aga vaja pidevalt tuhka juurde,” sõnas Pauls.

Tema sõnul ei saa aga midagi olla mõistliku majandusarvestuse vastu. „Tuleb väga tõsiselt vaadata kulutusi. Lisaks tekib ka riigi strateegiline probleem: kas meil on kaks elektrijaama või ainult üks,” tõdes Pauls.

Kui suvel tõesti Balti soojus­elektrijaam suletakse, jääb tööle vaid üks jaam — Eesti elektrijaam.

„Kui seal peaks juhtuma avarii ja jaam peaks mingil põhjusel selle tagajärjel seiskuma, on kogu Eesti elektrita,” lausus üks anonüümsust palunud Narva energeetikainsener. Kuid see poleks tema sõnul veel kõige hullem.

„Emba-kumba elektrijaama on võimalik taaskäivitada vaid väga suure elektrienergia abiga. Lähimaks selliseks allikaks on Riia hüdroelektrijaam Daugava jõel,” sõnas ta.

Balti elektrijaam on üks maailma võimsaim põlevkivil töötav elektrijaam, mis asub viie kilomeetri kaugusel Narva linnast. Elektrijaam ehitati aastatel 1959—1965 ning see on lülitatud Balti riikide ja Loode-Venemaa ühendatud energiasüsteemi.

Algul oli elektrijaamas 12 energiaplokki, pärast 1990. aastate lõpul alanud rekonstrueerimist on plokkide arvu vähendatud neljale. Jaama elektrienergia tootmisvõimsus on 765 MW ja soojusenergia tootmisvõimsus 400 MW.