Balti elektrijaamas katsetatakse põlevkivi ja kivisöe koospõletamist

Eesti Energia Balti elektrijaamas alustati katseid madala kütteväärtusega põlevkivi kasutuselevõtuks. Seni energia tootmiseks kõlbmatuks peetud põlevkivi sekka lisatakse kõrgema kütteväärtusega kivisütt, saades põletamiseks sobiv kütus.

Siberist saabunud kivisöe osakaal küttesegus on 10-30 protsenti, teatas Eesti Energia.

Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on aastaid peetud parimaks põlevkivi kütteväärtuseks 8,4 MJ/kg, mis jätab kasutamata märkimisväärse koguse madala kütteväärtusega põlevkivi.

„Seni peeti madala kütteväärtusega põlevkivi elektri ja soojuse tootmiseks kõlbmatuks ja käsitleti aherainena,“ selgitas Aas. „Alanud katsetuste käigus segame madala kalorsusega põlevkivi kõrge kütteväärtusega kivisöega ning peaksime saama põletamiskõlbuliku kütusesegu.“

Seni on Narva elektrijaamade keevkihtkateldes lisaks põlevkivile kasutatud ka biokütust ja turvast. Kivisöe katsepõletamise käigus soovitakse teada saada, kuidas reageerivad seadmed sellele kütuseliigile ning millist mõju avaldab see heitmekogustele.

Aasa sõnul on kivisütt nagu põlevkivigi erinevate kütteväärtuste ja erineva hinnaga. „Optimaalne kivisöe ja põlevkivi seguvahekord selgub koospõletamise katsetuste käigus lähima aasta jooksul,“ lisas ta. „Edu korral tähendab see Eesti Energia jaoks elektri ja soojuse tootmise portfelli mitmekesistamist ning suuremat paindlikkust regionaalse elektrituru konkurentsivõitluses.“

Lisaks kaevandatava põlevkivi paremale ärakasutamisele ning vähenevale aheraine kogusele tähendab kivisöe ja põlevkivi koospõletamine ka seda, et rohkem suurema kütteväärtusega põlevkivi jääb tarvitamiseks õlitööstuses, mis annab maavara kasutamisele suuremat lisandväärtust.

Eesti Energia Narva elektrijaamad tootsid selle aasta üheksa kuuga Narva elektrijaamad turule ligi 8 teravatt-tundi elektrit.