Balti õllepruulid kohanevad kahaneva turuga

Aktsiisimaksude suurenemine ja õllejoomise vähenemine sunnib Balti õlletootjad töötajaid ja tootmismahtu kärpima ning teistest valdkondadest teenistust otsima. Järgmiseks võib kärpekirves tabada mõnda tehast.

Enne kinnisvaramulli lõhkemist 2007. aastal oli Baltimaade õlleturu haripunkt: kolmes riigis toodeti üle 600 miljoni liitri kesvamärjukest, millest peaaegu kõik joodi ära samal turul. 2015. aastaks oli tootmine vähenenud 11,3% ja tarbimine 14,5% ning helgemat tulevikku ei paista kuskilt. Nii kohalikku tarbimist kui ka õlleturismi kärbib veelgi kõigis kolmes riigis, eriti Eestis tõstetav aktsiis.

„Oleme väljakutsest aru saanud, kuid me ei vaata ainult tootmismahtu. Tähtsam on leida optimaalne tasakaal tootmismahu ja kasumlikkuse vahel. See nõuab mõttemudeli muutust, Eestis oleme seda kiirelt taibanud,” ütles Saku õlletehase omaniku Carlsbergi Balti regiooni juht Rolandas Viršilas.

Soomlaste Olvi kontserni kuuluva A. Le Coqi tegevjuhi Tarmo Noobi sõnul püüavad õlletehased tarbimise vähenemist kompenseerida ekspordi suurendamisega. Ekspordi kasvu rõhutas ka Viršilas. „See töötas siiani, kuni meie valitsus tegi sellise ettevõtlusvaenuliku otsuse aktsiisi mitmekordistada,” lisas Noop. Ka teistes Balti riikides tõstetakse lähiaastatel aktsiisi, kuid Eesti tõus on pikalt kõige järsem.