Balti peaministrid otsustasid asutada Rail Balticu ühisettevõtte
Ühisettevõtte peakontor tuleks peaministrite plaanide kohaselt Lätisse.
Dombrovskis märkis, et seda küsimust arutasid peaministrid ka Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallasega, vahendab BNS. "Teame nüüd, et see projekt saab 85 protsendi ulatuses rahastatud Euroopa Liidu (EL) eelarvest," lisas ta.
"Oleme teinud suure sammu edasi," nentis Dombrovskis.
"Me kõik peame selle projekti arendamist ülimalt oluliseks nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes," kinnitas Ansip. "Täna me otsustasime jätkata Rail Balticu projekti ruumilise planeerimisega ning otsustasime luua ühise ettevõtte selle projekti arendamiseks."
Ansipi sõnul on projekti kaasatud ka Poola, kes on väga huvitatud Varssavi ja Berliini ühendusest. "Euroopa Komisjon on Poola huvidega palju arvestanud, Poola on sellesse projekti juba haaratud," ütles Ansip vastuseks ajakirjanike küsimustele.
"Rail Baltic II ei ole mõeldav ilma Varssavi–Berliini ühenduseta," lisas ta.
Kolm peaministrit arutasid oma kohtumisel ka LNG terminaliga seotud küsimusi. "Me oleme Eestis teinud oma uuringud, Lätis on tehtud oma uuringud. Lihtsustatult võib öelda, et Läti uuringud on leidnud, et paljude võimalike Läti sadamate hulgast on Riia sadam terminalile parim asukoht ja Eesti uuring kõneleb, et kus iganes Eestis see terminal ka asuma ei saa, on Eesti sellele parim koht," rääkis Ansip.
"Otsustasime täna võtta vastu Euroopa Komisjoni ekspertiisi ja soovime, et nad koostaksid meie eraldi tehtud analüüside põhjal omapoolse analüüsi ja selgitaksid välja, millised alternatiivsed gaasiga varustamise teed oleksid meie tarbijatele kõige sõbralikumad ja varustuskindlamad," lisas Ansip selgituseks.
Terminali lõplik asukoht peaks selguma komisjoni uuringu tulemusena. Ansipi sõnul ei peaks komisjoni tehtav uuring siiski tegelema ainult terminali parima võimaliku asukoha küsimusega, vaid analüüsima ka omaaegseid Amber projekti võimalusi ühendada Balti piirkonna gaasivõrgud Poolaga.
Peaministrid arutasid ka praegust kriisi eurotsoonis. "Tänapäeval ei ole mõeldavad peaministrite kohtumised ilma selleta, et neil ei arutatakse eurotsooni tulevikuga seonduvat," märkis Ansip.
Dombrovskis kinnitas üle, et Läti valmistab ette liitumist eurotsooniga ning seda arvestatakse ka järgmise aasta eelarvet koostades. "Me peame silmas, et meie eelarve defitsiit vastaks Maastrichti kriiteriumitele. Oleme valmis liituma eurotsooniga 1. jaanuarist 2014,"kinnitas ta.
Eurotsooni kriisist rääkides märkis Dombrovskis, et tema hinnangul ei ole niivõrd tegemist eurotsooni kriisiga, kuivõrd finants- ja majanduskriisiga, mis puudutab neid riike, kes on makromajanduslikke reegleid eiranud.
Ansip lisas ajakirjanike küsimustele vastades, et ta ei poolda kahekiiruselist Euroopat, vaid soovib, et EL areneks edasi 27 liikmesriigiga. "Kuid loomulikult ei saa Euroopa Liit või ka eurotsoon oodata pidevalt järele neid, kes edasiliikumises on silmapaistvalt aeglased," lisas ta siiski.
"Kui me räägime EL-i poliitikate tugevamast koordinatsioonist, siis me räägime eelkõige sellest, et kokkulepitud reeglitest peavad kõik liikmesriigid kinni pidama. Selles tähenduses ma olen tugevama koordinatsiooni poolt, sest paraku on need EL-i riigid tühises vähemuses, kes on kogu finantskriisi ajal reeglitest kinni pidanud," kommenteeris Ansip.
Eesti peaminister lisas ka, et Läti valitsus Dombrovskise juhtimisel on teinud väge head tööd. "Riik, mis paar aastat tagasi oli väga sügavas kriisis on nüüd päris heale järjele jõudnud ning järgmisel aastal on defitsiit Lätis 2,5 protsenti ning Läti võib tõepoolest liituda eurotsooniga."
Dombrovskis kinnitas, et Läti huvides on tugevam euro ning selles kontekstis on oluline suurem fiskaalpoliitika koordineeritus ning kokkulepitud reeglitest kinnipidamine.
Leedu peaminister Andrius Kubilius lahkus pressikonverentsilt varem, et jõudu lennukile.
