Uuest SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kulutavad Balti pered toidule märgatavalt rohkem, eluasemele pisut vähem.

“Esmavajalike kulude osakaal pere eelarves iseloomustab pere heaolu – mida vähem peab kulutama esmavajadustele, seda vabam on pere oma majandusotsustes. Eestis on nn kohustuslike kulude osakaal Läti ja Leeduga võrreldes madalam, kuid esmavajalike kulude osakaalu kasv on Eestis pärast majanduslangust olnud kõige märgatavam,” kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Leedus kulutatakse toidule keskmiselt 25 protsenti ja eluasemele 16 protsenti pere sissetulekust. Eestis ja Lätis jagunevad toidu- ja eluasemekulud ühtlasemalt - Eestis vastavalt 19 ja 20 protsenti, Lätis 19 ja 23 protsenti pere-eelarvest.

Euroopa Liidus kulutatakse toidule keskmiselt vaid 13 protsenti, eluasemele aga 24 protsenti kõigist kuludest.

SEB märgib, et 2000. aastate alguses vähenes oluliselt toidu osakaal pere-eelarves – majanduskasvu perioodil jäi muudeks kuludeks üha rohkem raha. Majanduslanguse ajal toidukulude osa uuesti kasvas, kuna vähenenud sissetulekust tuli suhteliselt suurem osa kulutada esmavajadustele. Eestis kasvas aastatel 2007 - 2009 enim, kolme protsendi võrra, toidu osakaal, Lätis suurenes kõige rohkem, neli protsendipunkti, eluasemekulude osatähtsus.

Tänaseks on esmavajalike kulude osakaal baltlaste pere-eelarves kõrgem kui enne kriisi 2007. aastal. Eestis kulub esmavajadustele 3 protsendi võrra, Lätise ja Leedus 1-2 protsendi võrra rohkem. Eesti keskmisest pere eelarvest moodustavad täna toit ja eluase 39 protsenti, Lätis 42 ja Leedus 41 protsenti. Keskmine Euroopa Liidu elanik kulutab oma eelarvest esmavajadustele 37 protsenti.