Balti riigikontrollid: Rail Balticu ehitust pole suudetud hoida ei ajakava ega eelarve piires

 (181)
Erinevad nägemused, võimetus kokku leppida, olematud prognoosid...
Rail Baltic sai Eestis nurgakivi
Rail Baltic sai Eestis nurgakivi Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo, Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollide tehtud ühisaudit näitab, et Rail Balticu suurprojekti juhitakse ebaefektiivselt, mis võib viia selleni, et raudtee-ehituse elluviimisel ületatakse kokkulepitud eelarvet ja ajakava. Ajakavast ollakse poolteist aastat maas, 2026. aasta asemel võib raudtee valmida 2030. aastaks.

Rail Balticu projekt on suurim taristuprojekt iseseisvate Balti riikide ajaloos. Hinnanguliselt läheb 870-kilomeetrine raudteeliin Tallinnast Leedu-Poola riigipiirini maksma 5,79 miljardit eurot. Euroopa Liit kaasfinantseerib projekti Euroopa Ühendamise Rahastu toetusfondist umbes 85% ulatuses. Euroopa Liiduga sõlmitud rahastuslepete kohaselt on Rail Balticu projekti kasusaajad projektis osalevate riikide ministeeriumid, kes vastutavad projekti elluviimise eest, ja ühisettevõte RB Rail AS.

Siiani pole projekti elluviijatel õnnestunud hoida Euroopa Ühendamise Rahastu rahastuslepetes kokkulepitud tegevusi ajakavas ega esialgu prognoositud eelarve piires. Rail Balticu projekti tegevused on rahastamislepingutes kokkulepitud ajakavast poolteist aastat maas. RB Rail AS hindas 2019. aasta juunis, et projekt ei pruugi valmida enne 2030. aasta märtsi, kui riskid realiseeruvad ja projekti elluviimiseks vajalik raha ei ole õigel ajal kättesaadav.

Sellegipoolest ei ole 2017. aasta tasuvusanalüüsis muudetud prognoositud eelarvet ega raudtee valmimise ametlikku tähtaega, milleks on 2026. aasta. Prognoosi kohaselt ületatakse esimese allkirjastatud rahastusleppe eelarvet 59,3 miljoni euro võrra, samas kui teise rahastusleppe tegevuste kulud jäävad 0,231 miljoni euro võrra alla eelarvesumma.

Seotud lood:

Erinevad visioonid, võimetus kokku leppida, olematud prognoosid...

Õigusanalüüs näitas, et projekti elluviimise struktuur Balti riikide seadustega vastuollu ei lähe ning juhtimisstruktuur seaduste seisukohalt huvide konflikti endas ei kätke. Analüüsi tulemusena leiti aga, et puudub tõhus mehhanism, kuidas lahendada olukordi, kui kasusaajad ei suuda ühises lahenduses kokku leppida. Balti riikidel on projekti juhtimise kohta olnud erinevad visioonid, näiteks ei ole leitud ühist arusaama, milline on parim lahendus RB Rail ASi rahastamiseks või taristu hilisemaks haldamiseks, ning säärane kokkulepete saavutamise keerukus on põhjustanud ajakadu.

Kõrgeimad auditiasutused leidsid, et ehkki kõik kolm Balti riiki on arvestanud Rail Balticu projektiga riigieelarve planeerimisel, ei ole ükski riik teinud pikaajalisi, s.o projekti lõpuni rahastamise prognoose. Samuti ei ole riigid ametlikult heaks kiitnud stsenaariume, kuidas tagada projekti omafinantseering juhul, kui projekti elluviimise kulud on prognoositust suuremad ja/või Euroopa Liidu kaasrahastus on prognoositust väiksem.

Audit näitas, et RB Rail AS on välja töötanud hangete läbiviimiseks ja lepingute sõlmimiseks korrad ning neid on projekti edenedes täiendatud. RB Rail AS on loonud ka kvaliteedikontrollisüsteemi ja arendab välja riskijuhtimissüsteemi.

Kõrgeimad auditiasutused tegid soovitusi RB Rail ASile ja selle aktsionäridele ning Rail Balticu projekti kasusaajatele - kolme riigi transpordi eest vastutavatele ministeeriumitele. Peamine soovitus on leppida kõigil projekti elluviimise tasemetel kokku selged Rail Balticu projekti otsustusmehhanismid ning selged muudatuste ja riskijuhtimise kavad, et ohjata projekti ajakava ja eelarve ületamise riski. Samuti soovitati prognoosida riikide võimekust projekti pikaajaliselt rahastada, sealhulgas juhul, kui projekti maksumus suureneb või kui Euroopa Liidu kaasrahastus on planeeritust väiksem. Auditeeritud olid auditi käigus tehtud soovitustega üldjuhul nõus. Sellegipoolest näitasid auditi kohta saadetud vastused, et ministeeriumid ei ole eriti altid ametlikult planeerima projekti rahastamist kuni selle lõpuni.

RB Rail: valmimise siht on siiski 2026. aasta

RB Rail ASi ajutine tegevjuht ja juhatuse esimees Agnis Driksna lubab, et alustatakse muudatustega auditi käigus välja toodud valdkondades.

„Ehkki audit toob välja riske projekti lõpptähtaja saavutamise kui ka eelarve osas, jääb meie sihiks Rail Balticu valmimine aastaks 2026. Peamised tingimused selle eesmärgi saavutamiseks on otsustusprotsesside korrigeerimine projekteerimis- ja ehitusetapis ning rahastuse õigeaegsus. Kui need eeltingimused on täidetud, saab Rail Balticu õigeks ajaks valmis," ütleb Driksna.

Vastuseks Rail Balticu kulude suurenemise väitele, ütleb RB Rail ASi finantsjuht Ignas Degutis, et kuna Rail Balticu projekteerimine on käimas, siis sellest tulenevalt on planeerijatel rohkem teada detaile, millega peab projekti elluviimisel arvestama. "Kõigi riikide Rail Balticu kulud ajakohastatakse pärast detailse tehnilise projekti valmimist 2021. aastal ning viiakse läbi ka täiendavaid uuringuid reisijate- ja kaubavoogude kohta. Samal ajal peab arvestama ka võimalustega projektide maksumuse vähenemiseks, seda läbi konsolideeritud ühishangete ja nutikate insenerilahenduste rakendamise."

"17. detsembril 2019 muutsid Balti riikide ühisettevõte ja Euroopa Komisjon esimest toetuslepingut ning ajakohastasid rahastatavate tegevuste loetelu ja ulatust. Sellega on kõik kavandatud tegevused kooskõlas esimese toetuslepingu olemasolevate rahaliste vahendite ja ajakavaga."