Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja asetäitja Märt Ots ütles BNS-le, et teisipäeval oli küsimuse all töögruppide ajagraafik ja töö korraldamine, lõplikku kokkulepet veel ei ole.

Balti elektrituru loomiseks on moodustatud viis töögruppi - energiapoliitika ja seadusandluse, regulatsiooni ja tariifide, ülekandevõrgu ja süsteemi operaatori, investeeringute analüüsi ning suurtarbijate tehnilise valmisoleku analüüsi töögrupid.

Otsa sõnul ei sega Eesti-Läti riiklike energiaettevõtete Eesti Energia ja Latvenergo kavandatav liitumine ühtse elektrituru ettevalmistamist, pigem soodustab seda.

"Niikuinii hakkab Eesti ja Läti vahel toimuma elektri, kui kauba vaba liikumine," rääkis Ots. "Ma ülen üpris veendunud, et selle turuga ühineb ka Leedu."

Ots möönis, et energiaettevõtete vahel võib ärilisel pinnal küll vastuolusid tekkida, kuid ühise Balti elektrituru moodustamine on otsustatud kolme Balti peaministri poolt ning poliitilisel tasandil ei ole senises eesmärgis mingeid muutusi.

"Euroopa Liidu direktiivid kohustavad liikmesriike elektriturgu avama ja kui Balti riigid saavad üheskoos Liitu, tuleb seda niikuinii teha," kinnitas ta.

Balti ühise elektrituru loomise eesmärgiks on Balti riikide energiaallikate ratsionaalne kasutamine. Kuna Leedus toodetakse elekter valdavalt tuuma-, Lätis hüdro- ning Eestis soojuselektrijaamades, siis võimaldaks erinevate energia allikate kombineeritud kasutamine tagada koormuste ühtlasema jaotamise, teatas majandusministeerium.

Elektri vabaturg võimaldab kolme riigi suurtarbijatel, kelle aastane elektritarbimine on vähemalt 40 GWh, osta elektrit kõikidest Balti riikides paiknevatest elektrijaamadest.

Eesti Energia ja Latvenergo peavad paralleelselt Balti ühise elektrituru ettevalmistamisega kõnelusi ettevõtete ühendamiseks. Leedu energiaettevõte Lietuvos Energija on väljendanud oma rahulolematust, et neid pole kõnelustesse kaasatud ja sellest kavast lähemalt informeeritud.