Balti uuriva ajakirjanduse keskus: Putini keskklass põgeneb Lätti

 (80)
Balti uuriva ajakirjanduse keskus: Putini keskklass põgeneb Lätti
Foto: Nekā Personīga

Balti uuriva ajakirjanduse keskus Re: Baltica on viimase aasta jooksul kogunud informatsiooni Läti maa-, kinnisvara- ja äriregistritest ning analüüsinud 315 kõige kallimat välisinvesteeringuga kinnisvaratehingut Riias ja Jūrmalas. Eesmärgiga saada ülevaade inimestest, kes on keerulistel aegadel valinud Läti „kuldse viisa“ programmi.

Riia asub vaid 90 lennuminuti kaugusel Moskvast. Enamik linna elanikke räägib vene keelt. Läti „elamisluba kinnisvara vastu“ programmi peamine eelis on aga see, kui odav see on võrreldes sarnaste „kuldse viisa“ programmidega Euroopas.

Igaüks, kes Lätis kinnisvara ostab, võib saada viieaastase elamisloa, mis võimaldab reisida ja elada vabalt suuremas osas Euroopa Liidust.

Uurimise käigus on selgunud, et enamik ostjaid on olnud Venemaa keskklassist, mida Re: Baltica defineerib jõukate, heal järjel olevate või rikastena, kuid mitte superrikastena. Näiteks on tegemist äriinimeste ja keskastme juhtidega.

Paljud on seotud keskmise suurusega eraettevõtetega, eriti finantssektoris. Enamik perekonnanimesid ei ole tuntud, ilmselt seetõttu, et kinnisvara ostetakse perekonnaliikmete nimel või ei ole ostjad avaliku elu tegelased.

Mõned on Vene ajakirjanikud ja kultuuritegelased. Näiteks satiirik ja telenägu Mihhail Zadornov, näitlejanna Tatjana Dogileva ja humorist Juri Askarov.

Väike osa on riiklike firmade või nende tütarfirmade juhid, eriti nende, mis on seotud Gazpromiga. Nende hulgas on USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide all oleva Gazprombanki juhatuse liikme asetäitja Nikolai Korenev ning mitmed Venemaa raudteede tütarfirma Transtelekomi juhtivtöötajad.

Elamisload on saanud ka Aerofloti peadirektori asetäitja Vadim Zingman ning VTB panga ja Moskva panga kaks endist tippjuhti või nende sugulased (mõlemad pangad on samuti sanktsioonide all).

Forbesi poolt Venemaa rikkaimaks inimeseks nimetatud Ališer Usmanovi perekond on sõlminud ühe kallimatest tehingutest, olles kulutanud ligi neli miljonit eurot Jūrmalas villa ostmiseks, kuid ei ole ilmselt elamisluba taotlenud. Kinnisvara õiguslik omanik on Usmanovi naise poeg.

Kremliga tihedalt seotud politoloog ja võimupartei Ühtne Venemaa ülemnõukogu liige Dmitri Orlov eitas telefonivestluses elamisloa saamist, kuid mitte seda, et on Lätis kinnisvara ostnud.

Varem on Lätis kinnisvara ostnud ka teised endised Venemaa parlamendi liikmed Putini parteist ja praegused ärimehed, kelle perekondadel on elamisload. Nende hulgas on Eduard Janakov, kellel on peale metallurgiaäri osalus ka Läti venekeelses meedias, ning Vladimir Šemjakin, kes oli kuni viimase ajani Gazprombanki tütarettevõtte Gazprom Media Holdingu juhtiv ametnik.

Läti TV3 teatas, et Putini lähedane sõber, multimiljardär Arkadi Rotenberg oli üks esimestest, kes 2010. aastal Läti elamisloa sai, kuigi ta on lasknud sel aeguda. Ta ei ostnud kinnisvara, vaid hoiustas raha panka, mis on elamisloa saamiseks kõige vähem läbipaistev viis.

Loe veel

Enne Euroopa Liidu ja USA sanktsioone olid Arkadi ja tema vend Boriss Rotenberg Lätis SMP panga omanikud. Mõlemaid peetakse Putinile lähedasteks ning mõlemad on sanktsioonide nimekirjas.

2014. aastal kandis Boriss Rotenberg Riia-lähedase maja omanikfirma osaluse üle oma pojale Romanile, kes on Gazprombanki asepresident. Veidi enne sanktsioonide rakendumist kanti panga osalused üle kohalikele elanikele.

Mitteametlikud kui usaldusväärsed allikad on Re: Balticale öelnud, et elamisloataotlejate hulgas on inimesi, kes on seotud Rosnefti, Rosneftegazi, Rosatomi, Lukoili, Natsionalnaja Gazovaja Kompanija, Transnefti ja teiste selliste firmadega.


Raha vs julgeolek

Venemaa kodanike viimase aja sissevool Lätisse elamisloaprogrammi kaudu on pannud muretsema Läti rahvuslastest poliitikud.

„Jätkates elamuslubade väljaandmist Venemaa kodanikele, mängime me Vene ruletti sõna otseses mõttes,“ ütles Läti rahvuslaste ühenduse liige Edvīns Šnore eelmisel aastal parlamendis.

2014. aasta mais tõstis parlament elamisloa saamiseks nõutava kinnisvara hinna 70 000 eurolt 250 000 eurole, mis on võrreldav Kreeka sarnaste reeglitega.

Uus lävi ning rubla väärtuse dramaatiline langus on kinnisvara soetamiste arvu järsult vähendanud.

Läti ärimehed, kinnisvaraarendajad ja pangad teevad aga aktiivset lobitööd tulusa äri tagasisaamiseks. Valitseva erakonna Ühtsus parlamendiliige on esitanud seaduseelnõu, mis langetaks investeerimisnõude 50 000 euroni mitte ühe, vaid kolme kinnisvaraobjekti eest väljaspool Riiat.

Sellele lobile seisavad tugevalt vastu valitsuskoalitsiooni rahvuslikult meelestatud liikmed, näiteks kaitseminister Raimonds Vējonis, ja julgeolekuteenistused.

Nad on enese sõnul vähem mures ebaseadusliku raha sissevoolu või organiseeritud kuritegevuse pärast kui võimaluse pärast, et soovijate suure hulga tõttu ei suuda nad välja sõeluda inimesi, kes on ohtlikud rahvuslikule julgolekule.