Baltika kõrge lend

Ärileht andis Baltikale tiitli Aasta Tegija 2005. Eilne peksupoiss, täna kõigi ühine lemmik. Aastaga tõusis Baltika aktsia uskumatu 190 krooni piirile.

?Me ostaksime kõik rõivabrändid ära, kui keegi neid pakuks,? teeb Baltika juht Meelis Milder üleskutse väiksematele Eesti rõivatööstustele ja riidedisaineritele. Selle lausega ei taha Milder näidata heast aastast tekkinud suurusehullustust. Pigem viitab ta mõnevõrra nukrale tendentsile ? julguse puudumisele, heade ideede vähesusele ja kõige tavalisema ettevõtlikkuse defitsiidile. ?Järjekorda ju ukse taga pole,? võtab ta teema kokku.

Aastaga kuus korda kallim

Tundub müstilisena, kuid kui aasta tagasi hulpis Baltika aktsia umbes 30 krooni tasemel, siis tänavu detsembris läheneti 190 krooni piirile. Muutunud on ka numbrid aruandereal ?puhaskasum?. Selle aasta üheksa kuu kasum ulatus 46,3 miljoni kroonini. Meelis Milder on aga sama. Ta räägib ikka seda juttu, mida aasta, kaks või kolm tagasi. Ometi kuuleme teda hoopis teistmoodi ja miks ka mitte, kui numbrid lubavad. Arvo Kivikas Ilves-Extrast räägib, mitte küll konkurendi ega ka mitte investorina, et väljastpoolt näedki ainult numbreid. Ainult juhid teavad, mis firma tegelikult on.

Milder ise on detsembris 2005 muidugi rahul. Ta küll hoiatab, et nüüd, kui Baltikal läheb hästi, ei maksa hakata üle kiitma. Siin peitub väike vihje, et paar aastat tagasi anti Baltikale mööda päid ja jalgu ka siis, kui ehk põhjust polnud. Need ei olnud kerged ajad. Milder ja nüüd juba endine Baltika suurinvestor Joakim Helenius möönavad, et firma muutmine oli keerulisem, kui nad algul ette nägid.

Tänavu sügisel lõppes Heleniuse juhitud Baltic Republic Fondi (BRF) teekond koos Baltikaga. Ligi kümme aastat tagasi ostetud osalus tundmatusse rõivafirmasse tasus ennast lõpuks ära. Tänavu 28. septembril müüs BRF oma Baltika aktsiapaki 216 miljoni krooni eest, ligi 27 miljoni eest suurenes ka Milderi ja teiste Baltika juhtide osalus. Helenius ütleb täna, et aeg Baltikaga oli talle huvitav, vahel ka raske, aga igal juhul õpetlik. Tema häälest kostab isegi natuke nostalgiat.

Müügi-, mitte tootmisfirma

Praegu teeb Baltika umbes 40% oma riietest ise, 60% ostab sisse. Tulevikus omatoodang väheneb, aga päris kinni oma tehaseid ei panda kunagi. ?Teadmine, kuidas ise toota, kaob kuue kuuga,? ütleb Milder. ?Selle uuesti õppimine võtab aga kümme aastat.? Oma tootmine annab ettevõttele ka lisapaindlikkust. Viimati tasus see ära kas või sel suvel, kui Hiinast tulev kaup jäi tolli kinni. Samuti pole vähetähtis sõltumatus ? Baltika on liiga väike, et hiinlastele oma tingimusi dikteerida. Ja lõpuks ütleb Milder: ?Eks oma tehases on ka see oma tunne, see emotsioon, see rahvuslikkus. Me oleme Eesti ettevõtte.?

Nõupidamiste ruumi raamatukapil seisavad kuus väikest lippu näitavad Baltika koduturge: Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Poola. Kokku 86 poodi ja 12 000 ruutmeetrit. Rõivaste jaemüüja ? nii defineerib Milder Baltikat täna. ?On kaks asja, mida oskame,? räägib Milder ?Oleme õppinud müüma ja oleme õppinud tegema brände alates nullist.? Ehe näide on Monton. Kolme aastaga null kroonilt 350-miljonilise käibeni.

Tulevik toob uusi brände ja kindlasti uusi poode. Jalgratast leiutama Baltika lähiaastatel ei hakka. Pigem tahetakse teha seda, milles vahepeal on targaks saadud ? müüa riideid, teenida raha.

?Kui keegi ütleb, et ta on liiga väike, liiga vaene või liiga provintsis, siis ma ei usu seda,? lõpetab Milder. ?On vaja julgust.?

Kommentaarid

Kiirmood on läbi löönud

Peeter Koppel, SEB Ühispank

Veel aasta tagasi oli ettevõte numbrite järgi suhteliselt keerulises seisus. Aktsiat vaadeldi professionaalide poolt kui vägagi riskantset investeerimisobjekti.

Mulle isiklikult jääb mulje, et praegu surfatakse osaliselt väga heal majanduskeskkonnal.

Inimestel on sel aastal olnud rohkem raha käes. Isegi võhik näeb, et kiirmood on kontseptsioonina läbi löönud.

Juhul, kui selline majanduskeskkond jätkub, siis jätkab ka Baltika oma seisu tugevdamist.

Seni on suudetud keskkond lausa oivaliselt enda heaks tööle panna.

Selline suur muutus peaks teistele sama sektori firmadele ütlema, et õige strateegia ja hea keskkonna summa on suurem kui 1+1=2.

Baltika julgeb otsuseid teha

Joakim Helenius, Investeerimispankur

Minu aastad Baltikaga olid huvitavad. Suured muutused, suured riskid. Baltikas oli julgust teha otsuseid. Kui vaadata investorite poolt, siis sõnades nad armastavad muutusi ja riske, aga lõpuks on nad ka head kapitalistid ja armastavad numbreid. See polnud alati kerge aeg.

Baltika muutumine kohalikust tootmisettevõttest regionaalseks kaupmeheks on siin piirkonnas ainulaadne. Arvan, et kui Baltika oleks jäänud tootmisettevõtteks, siis täna võib-olla seda firmat polekski enam olemas. Praegu pakub tulevik suuri võimalusi.

Baltika pole rõivatööstus

Arvo Kivikas, Ilves-Extra

Ma ei teagi, kas Baltikat võib nimetada rõivatööstuseks. Võib-olla oleks õigem seda pidada müügifirmaks. Igal juhul teevad nad kõvasti tööd. Kui vehid lihtsalt allhanget teha, siis on nii riskid kui ka teenistus väiksemad.

Baltika-suguse ärimudeliga on vastupidi ? suuremad on võimalused ja suuremad on ka riskid.

Küsige arvamust kaupmeestelt

Maie Vader, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Ilves-Extra

Baltika ei ole enam rõivatootmisfirma, vaid rõivakaubandusfirma. Ehk olekski parem küsida kommentaari kaupmeeste liidust.