“Perspektiivis on laiendada tootmist Ida-Virumaal ja Venemaal,” ütles Baltika Grupi juht Meelis Milder ettevõtte arenguväljavaateid kommenteerides. Tema sõnul on näiteks Tallinnas raske leida õmblejaid, sest uued avatavad kaubanduskeskused meelitavad tööjõu õmblusettevõtetest minema.

Survet Baltikale avaldab ka alates 2005. aastast Euroopa Liidu turu avanemine Hiina kaupadele. See tähendab konkurentsi tihenemist ja vajadust kulude kokkuhoiuks.

Möödunud aastal avas Baltika Grupp 22 miljonit krooni maksnud uue tootmishoone Ida-Virumaal Ahtmes. Selles Jõhvi külje alla asuvas endises kaevanduslinnas saab tööd 233 inimest. See on viiendik Baltika tootmises haaratud tööjõust.

Ahtme tsehh on osa ASist Virulane, kus Baltikal on 79% osalus. Virulase juht Liina Kalda ütles, et lähematel aastatel on kavas Ahtmesse rajada veel üks uus tootmisüksus, maha lõhutud vana vabrikuhoone asemele. Tootmise laiendamise aeg sõltub sellest, kui kiiresti Baltika müük edeneb. Tuleval aastal tehast veel ei tule, sest projekteerimine võtab aega, ütles Kalda.

Ida-Viru tööstuse asjatundja Meelis Virkebau ütles, et tema väga ootaks, kui mõni tuntud firma Ida-Virumaale laieneks. “Kui tootmine sinna viia, siis tööjõuga probleeme ei teki,” ütles Virkebau. Tema sõnul on Ida-Virumaa perspektiivikas piirkond. Juba praegu tellivad paljud rõiva- ja tekstiilifirmad allhanketöid Ida-Viru ettevõtetelt. Õmbleja palgatase algab seal algaja õmbleja puhul miinimumpalgast 2160 krooni ja lõpeb paremate spetsialistide puhul 3200–3400 krooniga.