Baltimaade majanduskasv on tipu läbinud
Tänavu on Lätis oodatav kasv vahemikus viis kuni seitse, Eestis neli kuni kuus ning Leedus kolm kuni neli protsenti. Ennustused järgmise aasta kohta on ümbritsetud ebakindlusega, kuid tõenäoliselt kujunevad kasvutempod kuni kaks protsendipunkti madalamaks tänavustest näitajatest, märgib PwC.
Kuigi kõigi kolme riigi sõltuvus Venemaast on viimaste aastate jooksul tunduvalt vähenenud, on samas tõusnud vastavalt haavatavus Lääne-Euroopa teljel, eriti olulised on PwC hinnangul arengud Skandinaavias.
Viimased arengud tehnoloogiaaktsiate juhitud Stockholmi ja Helsingi börsil annavad alust arvamuseks, et USA majanduse raskuste kandumine Läänemere regiooni võib olla kiirem kui esialgu prognoositud, märgib PricewaterhouseCoopers. Eriti puudutab see märkus Eestit.
PwC toob kvartaliülevaates esile ka Baltimaade tööjõuturu nõrga olukorra ja kõrge tööpuuduse, juhtides tähelepanu sellele, et potentsiaalne kasvu aeglustumine aasta lõpus võib muutuda poliitiliselt ohtlikuks.
Seni on tugev ekspordinõudlus hoidnud jooksevkonto defitsiiti kohalike standardite kohaselt suhteliselt mõõdukal tasemel, kuid erastamisprotsesside lõppemine lähiaastatel suurendab Baltimaade sõltuvust võlakapitali sissevoolust.
PricewaterhouseCoopersi hinnangul on kõigi kolme riigi majanduspoliitiline olukord viimasel ajal tunduvalt nõrgenenud — Eestile on palju negatiivset kuulsust toonud raudtee erastamisega seonduv, Lätis ja Leedus on Maailmapank seoses erastamisprotsesside aeglusele lükanud edasi struktuurilaenude väljamaksed.
Kvartaliülevaates on eraldi käsitletud lisaks iga riigi majandusele ka liitumisprotsessi Euroopa Liiduga, mille kohta PwC märgib, et viimasel ajal on kõigis kolmes riigis toetust kogunud euroskeptikud.
