Baltimaade põllumehed nõuavad Brüsselilt võrdset kohtlemist otsetoetuste jagamisel

 (39)
Viljakoristus
ViljakoristusFoto: Ago Tammik

Baltimaade põllumeeste suuremad esindusorganisatsioonid nõuavad tänases avalikus pöördumises Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.

Avalikus pöördumises Euroopa Ülemkogu presidendile Charles Michelile, Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Parlamendi presidendile David Sassolile rõhutatakse taas, et Balti riikide põllumeeste otsetoetuste tase on alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal olnud kõige madalam terves ühenduses, ulatudes viimastel aastatel vaid 54-60 protsendini keskmisest. „See on pannud Baltimaade põllumehed väga ebavõrdsesse konkurentsi ülejäänud Euroopa Liidu põllumajandustootjatega. Samas, kui Baltimaade põllumehed peavad saama hakkama Euroopa Liidu kõige madalamate otsetoetustega, on meie tootmiskulud klimaatiliste olude tõttu ühed kõrgemad – Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% liikmesriikide keskmisest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Baltimaade põllumeeste avalik pöördumine on suunatud värskelt ametisse astunud Euroopa Liidu juhtidele enne 12. detsembril Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist. „Euroopa Liidus kestavad perioodi 2021-2027 eelarvekava läbirääkimised, mille käigus saab muuta Baltimaadele EL ühise põllumajanduspoliitika eelarvest makstavad hüvitised võrdsemaks teiste liikmesriikide põllumeestele makstavate toetustega,“ selgitas Roomet Sõrmus. „Ootame ülemkogul ka Eesti peaministrilt meie põllumeeste eest seismist, et suudaksime püsida konkurentis ülejäänud liikmesriikide tootjatega.“