Rinnapiima asendajate reklaami ja müüki reguleerib rahvusvaheline koodeks. Eesti tahab oma variandi valmis saada tuleva aasta alguseks.

Rinnapiima asendajate turustamise rahvusvaheline koodeks International Baby Food Action Network (IBFAN) on vastu võetud 1982. aastal. 12 riigis on see täielikult jõustunud, 75 riiki on alustanud koodeksi järkjärgulist rakendamist. Seadustiku vajalikkus on kirjutatud ka Eesti toiduainete seadusesse, beebitoidu müügi reegleid ette valmistav komisjon on alustanud tööd.

Paljudes arenenud riikides, eriti Saksamaal, reklaamivad imiku toitesegude tootjad oma kaupa küllalt pealetükkivalt. Jõukad beebitoidufirmad teevad ahvatlevat reklaami kunstlikule toidule, näiteks jagavad tasuta piimapulbrit sünnitusmajades. "Meil pole sealt midagi õppida," kinnitab Tallinna lastehaigla enneaegsete ja vastsündinute osakonna juhataja Adik Levin. Miski ei õigusta emade eemalepeibutamist lapse loomulikult toitmiselt.

Eestis pole rinnapiima asendajate reklaami kuigi palju tehtud. Suuremaks valulapseks on olnud Kadaka jt turgudel müüdav piraattoit, millel puudub eestikeelne õpetus ning tarvitamise tähtaega ei kontrolli keegi.

Kuid nüüd on hakanud rahvusvaheliselt tuntud beebitoiduettevõtted asutama Eestisse tütarfirmasid. "On juhtunud, mida oleme kartnud," ütleb Adik Levin. "Rinnapiima asendajaid on reklaaminud Kanal 2 ja ETV. Leidsime propageerijatega ühise keele ja nad lubasid oma ebaeetilise tegevuse lõpetada. Kahjuks on pärast meie kokkulepet reklaamimist jätkatud."

Kuni koodeks puudub, peab juhinduma rahvusvahelistest mängureeglitest. Nende järgi pole lubatud rinnapiima asendajaid televisioonis ega ajakirjades reklaamida. Sünnitusmajas ei tohi olla üleval rinnapiima asendajate reklaame ega buklette. Firma esindajal pole lubatud mingil moel astuda otsesesse kontakti emaga, vajaduse korral soovitab ühe või teise firma toodangut arst. Keelatud on toitesegu müük sünnitusmajade müügipunktides. Ema, kes lapsele kunsttoitu vajab, saab selle osta poest. Kauplustes peaks rinnapiima asendaja pakendil olema kindlasti ka eestikeelne tarvitamisõpetus. "Meil on rahvusvahelise organisatsiooniga tihe koostöö. Firmade suhtes, kes reegleid rikuvad, kasutame sanktsioone," hoiatab Adik Levin.

Levin tunnistab, et Eesti arstid on aastakümnete jooksul liiga kergekäeliselt lubanud emadel üle minna lapse kunstlikule toitmisele. Nüüd tahetakse viga parandada. Kuid käskida ei saa kedagi, lapse toitmisviisi otsustab ikka ema ise. Lastearstid on täheldanud, et valdav osa noori emasid tahab oma lapsi rinnaga toita.

Lapse toitmine kuu aega rinnapiima asendajaga läheb perekonnale maksma lapsetoetusest üle kahe korra rohkem. Ka vee kvaliteet pole igal pool nii hea, et sellest kõlbaks imikule toitu keeta.

EHA LAANEPERE