Bensiiniostjale makstakse peale

Arvestades bensiiniliitri hulgihinda ja müügikulusid tanklas, peab vähemalt osa Eesti tanklaid müüma bensiine 95 ja 95 Euro kahjumiga, teisiti öeldes maksma tankijale peale, kirjutab Äripäev.

Kütusemüüjad tunnistavad, et iga liitri müümise peamine argument pole hinnasõja puhul kasum. “On olukordi, kus kliendile makstakse peale selle eest, et ta tangiks,” ütles Eesti Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik.

ASi Olerex juhatuse esimehe Jaanus Laasi sõnul tuleb bensiini jaemüüjatel töötada igal aastal vähemalt paar kuud allpool tasuvuspiiri. “Selles suhtes pole praegune olukord erandlik,” ütles ta.

Väide, et hinnasõda on tanklaketid tarbijale pealemaksmiseni või vähemalt selle piirini tirinud, põhineb bensiini hulgihinna ja jaemüügikulude liitmisel. Tulemused näitavad, et bensiini 95 puhul võivad müüjad kaotada rohkem kui 10 senti liitrilt, 95 Euro puhul aga rohkem kui 20 senti liitrilt.

Kütuse hulgi- ja jaehinnad põhinevad tõsikindlatel andmetel, müügikulud aga valdavalt hinnangutel, sest mitmed suuremate jaemüügikettide esindajad ei soovi neid avalikustada. “Eriti ei tahaks me seda teha praeguse konkurentsivõitluse tingimustes,” sõnas Hede Kerstin Luik. Ka Hydro Texaco Eesti juht Andres Kivistik ütles, et nende firmas on kulud liigitatud konfidentsiaalse informatsiooni hulka.

Et ühe liitri autokütuse müümine Eesti mehitatud tanklates maksab vähemalt ühe krooni, kinnitas aga arvukalt tanklaid omava ASi Eksar Transoil juht Märt Mägi. “Alla kroonised kulud ei tule kõne allagi, seda tingivad juba töötajate palgad ja vältimatud tasud kõiksugustele kontrollidele,” sõnas ta. “Ja alati tekivad mingi suure koguse väiksemateks jaotamisel teatavad kaod.”

Krooni liitri kohta on nimetanud mitmed teisedki müüjad, kulud liitri müümisele automaattanklas on umbes 30 senti madalamad, kusjuures konkreetseid müügikulud sõltuvad ka bensiinijaama investeeritud rahast. “Loomulikult peab viie-miljoni-krooni-jaama omanik tegema teistsuguseid arvestusi kui poole-miljoni-jaama omanik,” rääkis Märt Mägi.

Kaua hinnasõda veel jaemüüjate majandusnumbreid räsib, ei osanud sõdijad öelda. Küll tõdes Hede Kerstin Luik, et kui konkurentsivõitlus on tervendav asi, siis hinna langetamine alla ratsionaalse piiri tekitab musta turu kasvamise ohu. “Firmad, kelle tegevus pole sajaprotsendiliselt eetiline, hakkavad nurka surutuna ebaseaduslikke lahendusi leidma,” lausus Luik.

Samas soosivad hinnasõdalasi langevad hulgihinnad. “Kütuse hulgihinnad on langenud ning tõenäoliselt langevad veelgi,” ütles kütuseid hulgi müüva OÜ Mark Oil juht Jaan Soomets, kes tunnistas ka, et hulgimüüjate marginaalid on alla läinud. “See on turu agressiivsust aga vähendanud ja kindlamaid partnerlussuhteid soosinud, uut partnerit tuleb otsima ainult eelmiselt petta saanud ostja.”