Berman jäi valeandmete esitamises kohtus kaotajaks

Riigikohus ei võtnud menetlusse BLRT Grupi juhatuse esimehe ja suuromaniku Fjodor Bermani kaebust, millega jõustus ringkonnakohtu otsus ja Berman peab lükkama meedia vahendusel ümber valeväited, mida ta kasutas enda jaoks ebamugavate väikeaktsionäride ründamiseks.

Riigikohus jättis oma 22. mail avaldatud määrusega Fjodor Bermani kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ning menetluskulud Bermani kanda, teatas väikeaktsionäride esindaja.

Tallinna ringkonnakohus jättis tänavu veebruaris valdavalt jõusse Harju maakohtu varasema otsuse, millega rahuldati BLRT Grupi vähemusaktsionäride Mihhail Gnidini ja Valeri Kovalenko hagi.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et Fjodor Berman on esitanud ebaõigeid ja tõendamata faktiväiteid, mis kogumis ja konteksti asetatuna teotavad väikeaktsionäride au.

Berman peab avaldama 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Äripäeva paberlehes ja online-versioonis omal kulul valeandmeteid ümber lükkava avalduse.

Avaldus peab ilmuma ühel väljaande 9 esimese lehekülje pinnal 25x15 sentimeetri suurusena, kusjuures tekstiosa peab hõlmama vähemalt 95% kuulutuse pinnast. Internetiväljaandes peab avaldus ilmuma põhiuudiste seas vastava bänneri näol.

Kovalenko ja Gnidin ei olnud nõus Fjodor Bermani poolt 2010. aasta suvel ja 2011. aasta kevadel Äripäevale antud intervjuudes esitatud väidetega, nagu oleksid väikeaktsionärid ostnud salaja kokku BLRT Grupi aktsiaid, sooviga ettevõte üle võtta.

"Otsustasime pöörduda kohtu poole, sest Bermani väide polnud ainuüksi vale, vaid oli ka katteks ja õigustuseks, mille varjus said aktsiaid kokku osta ta ise ja ta lähisugulased," ütles Gnidin.

"Enda kassatsioonikaebuses tunnistas Berman teiste aktsionäride selja taga aktsiate kokkuostu, väites viimase argumendina kohtule, et see ei ole midagi sellist, mis võiks avalikustamise korral hagejate inimväärikust alandada või au teotada. Meie, ja kohus on meiega samal meelel, arvame, et selline tegevus on taunitav, kuna on teostatud omakasupüüdlikult iga hinnaga. Sellised inimesed ei austa teiste inimeste omandiõigusi ega saa olla ausad äripartnerid."

Bermani advokaadi Ants Nõmperi sõnul leids ringkonnakohus oma otsuses, et iga mõistliku inimese jaoks on kauaaegsete partnerite selja taga aktsiate kokkuostmine varifirma nimele kaval tegevus. "Sisuliselt on tegemist ahnuse motiivil mõjuvõimu saavutamise eesmärgil tegutsemisega. Sellised isikud ei ole usaldusväärsed partnerid ning ei austa teise inimese vara ja ärisuhetes vajalikku partnerlust ning lojaalsust, nad ei ole usaldusväärsed äripartnerid," seisis otsuses.

Kohus lisas, et kui selliseks tegevuseks kasutatakse advokaate, siis ongi suur risk, et tegelikud organisaatorid jäävad kohtus tuvastamata.

"Antud juhul see risk realiseeruski ja kohtul ei õnnestunud tuvastada Reve Parisieni nime taga peituvate aktsiate kokkuostu tegelike koordinaatorite ja sponsorite isikuid, mistõttu jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt jõusse," sõnas Nõmper.

"Küll aga otsustas ringkonnakohus, et Fjodor Berman ei ole kohustatud avaldama teadet, et Mihhail Gnidin ei ole enne 2010. aasta aktsionäride üldkoosolekut ettevõtte endistelt töötajatelt BLRT Grupi aktsiaid Fjodor Bermani selja taga kokku ostnud."

Hetkel kaalub Fjodor Berman kassatsioonkaebuse esitamist, milleks on aega 30 päeva.