Kas majanduses on kõige hullem möödas või alles ees? Millist šokki võib veel oodata?

Jälgides täna majanduskeskkonda ja trende arvan, et teine poolaasta tuleb paraku veel raskem.

Milliseid lahendusi ootate riigilt?
Riik peaks muutma seadusandlust, et oleks võimalik efektiivsemalt sekkuda monopolide hinnakujundusse. Praeguses olukorras teeb näiteks vee, elektri või gaasi hinnatõus olukorra veelgi raskemaks ja alandab Eesti eksportööride konkurentsivõimet. Selle asemel peaks just katsuma toetada olemasolevat.

Millegipärast plaanib valitsus toetada ainult väikesi ja keskmisi eksportööre – Eesti on nii väike ja eksportivaid ettevõtteid on veel vähem – efekt oleks suurem kui kõigil eksportijatel oleks võimalik saada riigipoolset tuge. See aitaks säilitada töökohti ja tuua riigile maksudena tulu. Samuti peaks kiirendama majandusministeeriumi poolt väljatöötatud meetmete rakendamise protsesse.

Riigi tasandil ei aita ainult eelarvekärped, neid tuleb teha, kuid on vaja võtta kasutusele meetmeid, mis aitaksid majandust elavdada. Pean silmas analoogiliselt teiste riikidega käivitada infrastruktuuriprojektide rajamist nagu teed, sillad. Esiteks on ehitushinnad praegu suhteliselt odavad ja teiseks parandaks see tööhõivet ja maksude laekumist. Maksude tõstmise asemel peaks leidma viisid kuidas olemasolevat makselaekumist parandada.

Mida saavad ettevõtjad kriisi leevendamiseks ära teha?

Kuna ümberkaudsete riikide valuutad on odavnenud 30-40% (Rootsi, Poola, GB, Norra, Venemaa) ja Eesti kroon on seotud euroga, siis oleme kõige kallimad. Seetõttu tuleb alandada hindu, muutuda efektiivsemaks, kahjuks ei pääse ka palkade alandamisest.

Millised arengud ootavad lähiajal ees teie ettevõtte tegevusvaldkonda?

BLRT Grupp on tegev umbes kümnes tegevussuunas alates laevaremondist, -ehitusest lõpetades gaaside tootmise ja müügiga. Praegusel hetkel anname endast kõik, et säilitada olemasolevaid ärisuundi.

Uuemate suundadena panustame taastuvenergeetika sektorile tootes meretuuleparkide konstruktsioone ning ka nafta- ja gaasisektorile Põhjamaades.

Katsume leida investeerimisvõimalusi, et säilitada kvalifitseeritud personali. Näiteks teostame töömahu säilitamiseks oma tehastes suuremahulisi remonditöid ja koolitame oma inimesi. Inimeste ümberõppe eesmärk on see, et nende kvalifikatsioon võimaldaks töötada laiemas valdkonnas kui seni, et oleksime paindlikumad suunates tööjõu sinna, kus tööd on.

Tänasest kuni kolmapäevani avaldab arileht.ee vastuseid küsimustele, milles uurisime, mida peaksid tegema nii riik kui ka ettevõtjad, et majanduskriisist paremini väljuda. Samasisulisi küsimusi saab küsida ka Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute direktor Erik Tergilt, kes annab kolmapäeval kl 11-12.30 online-intervjuu.