“Ainuke halb asi on südametunnistuse piinad liigkasuvõtmise toetamise pärast,” ütleb üks Balti Investeeringute Grupist ehk lihtsamalt BIG-i käest võlakirju ostnud härrasmees. Muidu kuuleb talt Eesti noorima panga kohta ainult kiitust – head tooted ja suurepärane teenindus.
Eesti parim pankur
Eesti edukaim pankur istub Stockmanni vastas Tartu mnt 18 kolmanda korruse kontoris. Tema nimi on Targo Raus ja ta on Balti Investeeringute Grupi juhatuse esimees. Mees, kes suudab igast laenatud kroonist välja pigistada viis korda rohkem tulu kui kolleeg Erkki Raasuke Hansapangast. Ja koguni seitse korda enam kui SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee. Ning üle kümne korra rohkem kui Sampo juht Aivar Rehe ja ligi 15 korda enam kui Vahur Kraft Nordeast.
Targo Raus ise tõrjub leebel moel parima pankuri tiitlit: “Pigem ikka omanike oskus leida turult selline nisŠsŠ.” Pealegi, BIG-i tulemuste võrdlemine sadu kordi suuremate universaalpankadega pole ehk ka päris õige. Kui sul on ikka mitmekümne miljardi krooni eest odavat raha käes, siis pead selle ka suhteliselt odavalt välja andma. BIG-i suunaks jääb ikka üks väike lõik laias finantsmaailmas.
Omanikeks, kes sellise sirgjoonelise ja kadedusest ruigama paneva äri leidsid, on tartlane Parvel Pruunsild ja tallinlane Vahur Voll. 14 aastat tagasi Liivimaa Lombardi nime all alustanud Pruunsild peab süüdlaseks pigem õnnelikku juhust kui mingit erilist geniaalsust. “Katsetasime ikka mitme asjaga, enne kui õige suuna leidsime,” meenutab Pruunsild.
Kes on need inimesed, kes BIG-ilt laenu võtavad? On nad lollid, tahaks küsida. Liigkasuvõtmise jutt paneb BIG-i juhid filosofeerima. Targo Raus ei põikle, vaid ütleb otse: “Jah, anname laenu. Kiiresti, väikestes summades ja tõepoolest kõrge intressiga.” Kindlasti ei taha ta aga nõus olla nendega, kes BIG-i kliente lollideks peavad. Enamik laenajaid saab ikka väga hästi aru, et võttes 20 000 krooni ja makstes aasta jooksul tagasi 25 000, on tegu suure vahega.
Neid niinimetatud “lolle” on üle Eesti praegu juba 21 000, poole rohkem kui aasta tagasi. Skaala on väga kirju. Ärimehed, kellel tehing põleb. Põllumees, kel vaja nädalavahetuseks traktor remontida, aga raha hetkel napib. Kodanik, kel üleval kümne aasta vanune ja 200-kroonine võlg Q-GSM-le ning kes seetõttu mingisugusesse musta nimekirja jäänud. Lühidalt öeldes kõik need, kel vaja raha kohe, nüüd ja praegu.
Eraisik on väga hea maksja, kinnitavad nii Raus kui ka Pruunsild. BIG-i kogemus näitab, et kui neil ka on kriipsu võrra rohkem probleemseid laenajaid võrreldes suurte universaalpankadega, siis kokkuvõttes tuleb tagasi üle 98% laenudest. Pruunsild julgeb isegi öelda, et mida väiksem sissetulek, seda paremini inimene laenu tagasi maksab. “Madalapalgaline õpetaja või riigiametnik,” kirjeldab BIG-i omanik ideaalset klienti.
Umbes samamoodi ütleb väikelaenude võtjate kohta ka Tartu ärimees. Ütleme, et ta nimi on Andres. Tema peab hoopiski huvitavat ametit – annab laenu BIG-ist raha laenanutele. “Alla 36% intressiga pole mõtet töötada,” on Andrese kreedo. Ta on näinud aegade jooksul palju laenukontorite kliente ja nõustub üldiselt BIG-i meeste kirjeldusega. Lisades siiski, et eks ole nende hulgas ka elu hammasrataste vahele jäänuid või ka lihtsameelseid, kes mõne detaili ära vormistamisel saaksid Hansa- või Ühispangast soodsamat laenu. “Olen ise aidanud BIG-ile või Kagu Investile võlgu jäänutel oma laen mõnda suurde panka kümneaastase tähtajaga ümber vormistada,” ütleb Andres.

* * *

Universaalpangaks ei muutu

•• Eelmisel aastal ennast ametlikuks pangaks vormistanud BIG suurte universaalpankadega konkureerima ei hakka. Seda kinnitavad nii juhataja Targo Raus kui ka omanik Parvel Pruunsild nagu ühest suust. Tegelikult ei taha kumbki mees “pangaks” saamist üle tähtsustada, otseselt ei muutunud BIG-i töös midagi. “Peamine muutus on see, et võtme nüüd vastu ka hoiuseid,” ütleb Raus. Lähitulevikus jääb BIG nisŠipangaks väikeses, kuid magusas eraisikute tarbimislaenude maailmas.

“Laenukontorid”

•• Suurte pankade varjus tegutseb Eestis kümneid väikelaenu pakkuvaid firmasid. Sel aastal tulid turule soomlastele kuuluv Ferratum Estonia ning mobiiltelefoni kaudu laenu pakkuv SMS Laen OÜ.

Kagu Invest
Laenud: 28,4 mln kr
Intressitulu: 9,3 mln kr
Kasum: 4,1 mln kr
Omanik: Ülar Tikk


Reval Credit
Laenud: 58,9 mln kr
Intressitulu: 9,2 mln kr
Kasum: 5,2 mln kr
Omanikud: Tarmo Sepp, Martin Kruusvall


Trimo Investments OÜ
Laenud: 8 mln kr
Intressitulu: 1,5 mln kr
Kasum: 0,68 mln kr
Omanikud Naresh Mody, Sanjay-Jaanus Mody, Kripa Shankar Tripathi, Heera Kripa Shankar Tripathi

Laenukeskus OÜ
Laenud: 8 mln kr
Intressitulu: 1,5 mln kr
Kasum: 0,68 mln kr
Omanik: Mario Soon

2005. aasta andmed.