"BIG teeb provisjone ja arvestab laenuriske vastavalt IFRS’i ja Basel II regulatsioonides kehtestatule. Laenuprovisjoneerimise kohasust jälgib nii finantsinspektsioon kui BIG-i audiitor KPMG ning nii mõlemad kontrollivad provisjoneerimise ja riskide arvestuse põhimõtteid ka jooksvalt edaspidi," selgitas pank.

"BIG on teinud reserve võimalike laenukahjude katteks summas 189,1 miljonit krooni. Nimetatud reservide suhe üldisesse laenuportfelli on kõrgem kui universaalpankadel, mis kajastab õiglaselt ning konservatiivselt BIGi portfelli eripära."

Kui BIG hindaks kõik üle 60-päevases viivises olevad laenud 100% alla, siis tähendaks see panga hinnangul kinnitust, et neid pole võimalik tagasi saada. "Sellisel viisil petaks BIG sisuliselt investoreid ja hoiustajaid, hinnates vara väärtust sihilikult alla," märkis pank.

BIG tunnistab, et panga viivislaenude osakaal on suurem kui universaalpankadel, kuid "see ongi iseloomulik tarbmislaenude sektoris tegutsejatele".

"Viivislaenud ei ole oma olemuselt mitte kaotatud raha, ka viivislaenude pealt teenib BIG tulu, näiteks tänavu II kvartalis ca 20% aasta baasil," selgitas pank.

BIG-i omakapital 30. septembri seisuga on 560,6 miljonit krooni ning kapitali adekvaatsus on nõutud 10% asemel 18,25% seisuga 30. juuni 2008.

Tänane Äripäev kirjutas, et  BIG purustab uusi rekordeid, kuna hapude laenude maht ületab kõiksugu tavapanganduse ohusignaale, kui pank hindaks oma probleemseid laene sama konservatiivselt kui mõne aasta eest, oleks ta omakapital praegu miinuses.