Kui 2017. aastal ei võtnud võrdlevat pakkumist 69% taotlejatest, siis 2018. aastal ei võtnud konkureerivat pakkumist juba 74%. Tema sõnul lähevad head ajad koostöös piirava reklaamiseadusega tarbijale kalliks maksma.

„Viime kliendiuuringuid läbi igal aastal ning kuni 2017. aastani liikus vähemalt kaks pakkumist võtnud inimeste arv positiivses suunas ehk suurenes pidevalt. Täna näeme, et pärast piirava reklaamiseaduse jõustumist on olukord hullemaks läinud,“ sõnas Jonna Pechter.

„Põhjendusena, miks pakkumine ja laen võeti ainult kodupangast, tuuakse välja, et see oli lihtne, kiire ja mugav. Laenu valiku põhjendusel tuuakse küll 41% juhtudest välja, et oluline on hea intressimäär, kuid selgusetuks jääb, kust pärineb nende info,“ lisas ta.

Pangajuhi hinnangul ei soosi Eesti seadusandlus konkurentsi laenuturul, sest avalikku reklaami laenutoodetele teha ei tohi, mis tähendab, et tarbija näeb vaid kodupanga pakkumisi panga omakanalis. „Niimoodi ei tekigi inimestel teadmist võimalikest alternatiividest ja refinantseerimise võimalustest. Ka mugavusel ja rumalusel mitte võtta teisi pakkumisi, on oma hind,“ rääkis Pechter.

Tema sõnul takistab turuolukorda parandada, konkurentsil lisanduda ning intressimäära alandada ka reklaamiseadus. „Krediidikulukuse määr on täna Eestis kogu euroala kõige kõrgem. Suurem konkurents soodustab turul ka innovatsiooni, sest motiveerib pankasid tegema investeeringuid tootearendusse ning võimaldab neid tutvustada ka tarbijatele. Tänaseid matusekuulutusi meenutavate reklaamidega on raske tarbijaid harida,“ rääkis Pechter.

Bigbank AS on Eesti kapitalil põhinev tarbimislaenudele ja tähtajalistele hoiustele keskendunud spetsiaalpank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Hispaanias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis.