Bigbanki juhatuse esimees: miks ei saa eestlane Saksa pangast laenu?

Koos Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja 42-liikmelise äridelegatsiooniga Saksamaa Liitvabariigis ärivisiidil viibinud Bigbanki juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul on arusaamatu, miks ei ole Euroopa Liidu digitaalsed piirid siiani sama avatud kui seda on liikmesriikide piirid.

„Meie president rääkis visiidil Eesti e-residentsusest ja digiretsepti kasutamisest kõikidele suure vaimustusega, kohati isegi nii põhjalikult, et aega jäi väheks ja oli vaja seetõttu järgmisi teemasid kärpida," sõnas Kaido Saar. „Ilves käis muuhulgas välja suurepärase idee, et digiretsept võiks toimida üle-euroopaliselt, poleks vahet, millise ELi riigi apteegist ravimid välja ostad - see toimiks kõikide Euroopa Liidu kodanike jaoks ja ka eestlane ei peaks mujal olles seepärast siia tagasi reisima."

„Kuid miks ei võiks teised teenused nagu kindlustus- ja laenutooted ka Euroopa piiride üleselt toimida? Need on ju tänapäeval samuti digitaalsed teenused, kuna juba ammu ei liigutata raha kohvriga," ütles Kaido Saar. „Kui Saksamaa keskmine tarbimislaenuintress jääb 5-6% kanti, siis Eesti keskpanga andmetel on meie maal see number kordades suurem, jäädes 25% juurde. Kui täna koheldakse klienti ühtemoodi, sõltumata, kas ta elab Tallinnas või Tartus, siis tulevikus võiks olla nii, et ei ole vahet kas elatakse Berliinis, Pariisis, Tallinnas või Tartus. Ikka saab samu teenuseid kasutada, ükskõik millise riigi teenusepakkuja on."

Saare sõnul on ühtse laenuturu tekkimise takistusteks eelkõige liikmesriikide tehnoloogia kasutusele võtmise valmidus ja seadusandlus, sest inimeste identimine on riigiti väga erinev, kehtivad ka erinevad compliance'i ja anti money laundering ehk rahapesu reeglid. „Hispaanias saadetakse laenutaotlemisel täna paberid inimesele koju postiljoniga, kes küsib viimase dokumenti, teeb kindlaks isiku ning toimetab teistkordsel külastusel allkirjadega paberid panka tagasi - selline protsess kestab tavaliselt kokku kaks nädalat. Saksamaa n-ö digitaalne identimine käib sarnaselt, kuid läbi postkontori. Moodsad tehnilised lahendused ei ole lihtsalt kasutuses ja massides."

„Euroopa Liidu Infokeskuse andmetel võiks üleüldise geoblokeeringu kaotamise korral täielikult toimiv digitaalne ühtne turg igal aastal tuua majandusse 415 miljardit eurot ja luua sadu tuhandeid uusi töökohti," märkis Saar. „Parema konkurentsiga turul on tarbijatel suurem valik, teenuse hind soodsam, stabiilsem - kokku saaksid õige teenusepakkuja ning tarbija."

„Teiseks puuduvad üle-euroopalised ühetaolised registrid ning koos nendega inimese tausta kontrollimise võimalused, mis on paraku paljude finantsteenuste pakkumise eelduseks. Oleks ju hea, kui eestlane saab vabalt valida kõikide Euroopa Liidu teenusepakkujate hulgast, millises asutuses ta laenulepingu sõlmib või kindlustuse teeb. Vaid nii on võimalik valida endale kõige soodsam või muul viisil sobilikum toode. Tarbimislaenude intress 5-6% on võimalik," lisas Saar. „See on samamoodi võimalik, nagu oleks võimalik ükskõik millisest apteegist Euroopas digiretseptiga oma ravimid osta. Lihtsalt pikaajalist poliitilist tahtmist on vaja."

„Siinsetele pankadele võib see hirmutav olla, kui kliendid oma teenused muudesse riikidesse viivad, aga samas avab see uued võimalused ka ise pakkuda teenuseid kogu Euroopa Liidu turul," märkis Saar.